Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sadadesse miljonitesse ulatuvad trahvid võivad kimbutada ka Eesti ettevõtteid
Äsja jõustunud konkurentsidirektiivi valguses tasuks ettevõtjatel oma tegevus kriitilise pilguga üle vaadata, kirjutab advokaadibüroo COBALT konkurentsiõiguse advokaat Mart Blöndal.
Mart Blöndal
Aasta alguses tegi Euroopa Komisjon konkurentsi kahjustamise eest Mastercardile 570 miljonit eurot trahvi. Riietemüüjale Guess määrati trahviks 39,8 miljonit eurot. Guessi äristrateegia nägi ette piirangud, mille tulemusel olid nende toodete hinnad näiteks Eestis 5-10 protsenti kõrgemad kui Lääne-Euroopas.
Kuigi trahvid olid suured, jäi see Eesti ettevõtjale pigem kaugeks. Põhjus on lihtne – konkurentsi kahjustamise eest trahvide tegemine on Eesti konkurentsiameti jaoks olnud menetluslikult äärmiselt keeruline ja aeganõudev. See on toonud kaasa ressursside puuduse, mistõttu on trahvid Eestis pigem haruldased.
Probleemi lahendamiseks jõustus 3. veebruaril uus Euroopa Liidu direktiiv, mis tagab konkurentsiametile lihtsama ja kiirema menetluse koos vajalike ressurssidega rikkumiste tuvastamiseks ja trahvide määramiseks. Direktiivi toel kaovad ära ka varem eksisteerinud trahvide piirmäärad, võimaldades seeläbi konkurentsiametil näiteks 570 miljoni eurose trahvi määramist.
Konkurentsiameti töö lihtsustamise tagajärjel on tulevikus lihtsam ka keelatud kokkuleppe sõlminud või turgu valitseva ettevõtja seisundit kuritarvitanud ettevõtja käest kahju välja nõuda - näiteks kauba eest enam makstu tagasi nõuda. Kui konkurentsiamet on rikkumise tuvastanud, eeldab seadus kahju tekkimist, tõendada tuleb ainult summa.
Eesti eraisikutele suunatud pangahoiuste turu kokkuvõte näitab, et säästuhoiuste osas, kus hoiustaja saab mõne päevaga oma raha ilma intressi kaotamata taas ise kasutusse võtta, erinevad pankade intressipakkumised üle kahe korra - alates Citadele pakutavast 1,5 protsendist aastas kuni Bigbanki pakutava 3,3% protsendini aastas.