Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vajame biomajanduse arengukava

    Põhjamaade eeskujul peaks biomajandust arendama koostöös teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel ning koostama vastava arengukava, kirjutavad Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse teadurid Kaidi Kaaret ja Kaja Peterson.

    Kaidi Kaaret.Foto: Thorleif Robertsson info@dodopre, Thorleif Robertsson [email protected]
    Kaja Peterson.Foto: erakogu
    Biomajandus on eestlaste jaoks uus mõiste. Ilmestab seda kas või seegi, et kui lapata praegusel valimiseelsel ajal erakondade valimisprogramme, leiab biomajanduse kui sõna vaid kahe erakonna plaanist. Samas koondab biomajandus vanu häid ja tuntud valdkondi, nagu näiteks põllumajandus, kalandus ja metsandus.
    Kuid kõlaval uuel mõistel on ka uus mõõde – biomajanduse all mõeldakse eelkõige mainitud valdkondade ja nende bioloogiliste ressursside säästlikku ja loovat kasutamist. Biomajandus tarbib bioloogilist loodusvara selle taastumise piires, kuid samas ei kahjusta tootmine looduskeskkonda ega seeläbi inimest. Samuti on biomajanduse käigus tekkivad materjalid ja jäätmed aluseks uute toodete ja teenuste tootmisele. Samas ei saaks me näiteks asendada praegust fossiilsel toorainel põhinevat tööstust sedamaid ja sajaprotsendiliselt bioloogilise toorainega, vaid muutuma peab ka tarbimiskäitumine. Praeguseid tarbimismustreid arvestades ei jätkuks ka kõige efektiivsemas biomajanduses selleks ressursse – ei põldu, metsa, maad ega vett, et katta kõikide sektorite vajadus.
    Siin tuleb mängu ka biomajanduse oluline tahk, mis kattub ringmajanduse põhimõtetega – samuti on tähtis leida kasutus tootmisprotsesside jääkidele ja anda prioriteet toodetele, millel on suurem lisandväärtus. Võttes näiteks puidu, siis teame, et Eesti on üks Euroopa suurimaid palkmajade tootjaid ning eksportijaid. See on biomajanduse kriteeriumite järgi väga hea ressursikasutus, kuna loob lisandväärtust ning seob süsiniku tootesse väga pikaks ajaks, selle asemel et see kohe näiteks kütusena ära põletada. Uuringute kohaselt võib ehituses ühe tonni puidu kasutamine tonni betooni asemel vähendada süsinikdioksiidi heitmeid keskmiselt 2,1 tonni võrra kogu olelusringi ehk toote elutsükli lõikes. Samas saab puidu puhul ka tootmisjääke ning vähemväärtuslikku osa kasutada energia tootmiseks. Tõsi, puidu põletamine peaks olema pigem viimane, mitte esimene eesmärk puidu kasutamisel. Sellele peaks eelnema näiteks puidukeemia.
    Biomajanduse oluline potentsiaal peitub ka selles, et valdkond pakub võimalusi maapiirkondades töökohtade loomiseks, äärealade majanduse elavdamiseks ning tööstuse kaasajastamiseks. On ju Eestis piisavalt looduslikku toorainet, näiteks hea mullaviljakus Kesk-Eestis, metsarikkus Lõuna- ja Ida-Eestis ning head võimalused kalanduseks Lääne-Eestis. Samas tuleb silmas pidada selle loodusvara teisi kasutus- ja hoiuvajadusi, näiteks looduskaitset ja loodusturismi.
    Põhjamaade eeskujul on aga biomajanduse võimaluste arendamisel oluline silmas pidada kolme sammast, mida Skandinaavia maades nimetatakse kolmikheeliksi lähenemiseks: see on koostöö teaduse, ettevõtluse ning riigi vahel. Teadusasutused ning ettevõtjad peavad saama teha efektiivset koostööd nii, et parimad teadmised jõuaksid tootmisesse. Selleks on vaja nii ettevõtjate kui ka riigi tuge.
    Arvestades naaberriikide edusamme biomajanduse edendamisel, tuleb ka Eestis leida teid biomajanduse terviklikuks arendamiseks. Selleks on parim viis riiklik biomajanduse arengukava, kus riik seab eesmärgid, mida hakatakse toetama ja mille poole üheskoos püüdlema. Samas on olemas hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu biomajanduse strateegia, mille tuules tuleks igal liikmesriigil, ka Eestil, vastavalt kohalikule potentsiaalile ja vajadusele valdkonna poliitika ise välja töötada. See aitaks anda ettevõtjatele ja teadlastele selge signaali, milliseid tegevusvaldkondi ja tootmispõhimõtteid peab riik oluliseks.
    Biomajanduse valdkonna tulevik võetakse luubi alla 28. veebruaril, kui Olümpia hotellis arutavad biomajanduse potentsiaali ja kasutusvõimaluste üle Eestis valdkonna eksperdid, ettevõtjad ja poliitikud.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.