• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Tavapärase majandusloogika järgi tõuseb mahtude suurenemise korral ka efektiivsus, langeb tükihind ja hinnad alanevad. Paradoksaalsel kombel toimub logistikaäris aga midagi hoopis vastupidist: e-kaubanduse mahud tõusevad mühinal, kuid see on samas tapmas odavat ja kiiret kaupade kojuvedu, kirjutab DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss.
Remo Kirss.
  • Remo Kirss.
  • Foto: DPD
Tegelikult on esmane selgitus siin väga lihtne: e-kaubanduse pideva kasvu juures suureneb iga päev ja suure hooga ka saadetiste arv, mida tuleb eraldi iga kodu ukse taha kohale viia. Arvestades, et kogu kullerteenuse hinnast moodustab 60 kuni 70 protsenti viimane miil (last mile) ehk viimased kilomeetrid enne paki ukse taha jõudmist, siis sadade saadetiste logistika muutubki üha keerulisemaks.
Ühe konteineritäie kauba Hiinast või treileritäie kauba Euroopast kohale toomine moodustab logistikaettevõttele ühe ühiku. Siia jõudes tuleb sealt seest aga välja tuhandeid väikeseid pakke, millel kõigil on erinev aadress.
Pidev valmisolek on kallis
Eesti teistele eeskujuks
Lihtsama ja kohe praegu teostatava leevendusena näevad suured logistikontsernid midagi, milles tegelikult Eesti on juba mõnda aega olnud eesrinnas – pakiautomaadid.
Kui Euroopa inimesed lasevad üldiselt enda internetist tellitud kauba koju tuua (84%), siis Eesti elanikud eelistavad ülekaalukalt pakiautomaate. Tervelt 80% Eesti elanikest on tellinud oma kauba just sinna.
Pakiautomaadid lihtsustavad märgatavalt viimase miili keerukust ning vähendavad selle kulusid, sest ühte kohta kõiki pakke kokku tuua hoiab tuntavalt kokku ressursse ja aega.
Paraku ei ole siiski ka üksnes pakiautomaadid olukorra lahenduseks, kuna ka sinna peavad kaubad kuidagi kohale jõudma ning kogemused on näidanud, et mida lähemale inimestele pakiautomaat tuua, seda rohkem hakatakse sinna ka saadetisi tellima.
Tulevikku ennustavad robotid
Ainuüksi Eestis kasvas möödunud aastal interneti vahendusel tehtud füüsiliste kaupade ostude osakaal 7,6 protsendilt 8,2 protsendi peale ning lähiaastatel paneb selline jätkuv kasv tugevalt proovile logistikaettevõtete osavuse edaspidigi täita oma partneritele ja klientidele antud teeninduslubadusi.
Et kogu internetikaubanduse süsteem kokku ei kukuks, tuleb ettevõtetel arvesse võtta kõiki eelnevalt välja käidud lahendusi. Kindel on see, et pakiveo viimase miili kulud kasvavad tahes-tahtmata koos elatustaseme, kütuse, palkade ja muude kuludega. Sektori enda suurema kontrolli all on ehk kulud, mis tulenevad e-kauplejatelt seni saadavast ebatäpsest sisendist ning paljude kullerfirmade ebapiisavatest planeerimislahendustest.
Ainult pakiautomaatidest ei piisa ning praegu veel toimiva odava ja kiire kaupade koduveo süsteemi päästmiseks tuleb rakendada kombinatsiooni uutest tehnoloogiatest, mis ühest otsast aitavad pakimahte ja vooge ette ennustada ja teisalt teevad saadetiste teekonna viimase miili piisavalt efektiivseks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele