• Jaga lugu:

    Margus Nõlvak: päästame keskealised põdurate liigast

    Margus Nõlvak.Foto: Marek Metslaid

    Tulevikuväljakutseist rääkides on tavaks rääkida noortest, aga miks? Eesti noored on avatud ja nutikad maailmakodanikud, kes saavad enda põlvkonna väljakutsetega ise hästi hakkama. Meie noored pole hukas. Meie vanad on, ja siin tuleb lahendusi otsida, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Forus Grupi juhatuse esimees Margus Nõlvak.

    Olemaks ka 21. sajandi keskel edukate riikide seas, peab meie kiirelt vananev ühiskond lahendama kaks suurt sisemist väljakutset. Meie sotsiaalsüsteem peab demograafiasurvele vastu pidama ning meie põlvkonnad peavad vaatamata koosvananemisele püsima uuendusmeelse ja avatuna. Need mõlemad väljakutsed on ülimalt inimkesksed.
    Sünge teelahe
    Eesti inimeste eluteel, kusagil 50. eluaastate teises pooles, laiutab teelahe. Üht rada sammuvad sealt tulevikku aktiivsed, erksa vaimu ja hea tervisega inimesed. Nemad on enda tervise ja hinge eest hoolt kandnud ning neil on ees veel paar aastakümmet aktiivset tööelu.
    Vaimne ja füüsiline vorm koos sotsiaalse aktiivsusega hoiavad neid maailma suhtes avatu ja uudishimulikuna. Nad on ühiskonda panustajad, mitte lihtsalt tarbijad. Teist rada sammuvad põdurad ja pahurad eesti inimesed, kel enam-vähem tervena elada jäänud veel mõni aasta.
    Esimene rada on Eestis rohtu kasvamas, teine masside poolt mudale trambitud. Meie tuleviku võtmeküsimus pole, mida me teeme 30 aasta pärast, vaid kuidas me vananeme.
    Peame päästma keskealiste tuleviku
    Tervena elatud aastatelt oleme Euroopa Liidu viimaste seas, pahurate ja põdurate liigas. Meie 65-aastasele alles jäänud terved elupäevad jäävad näiteks Rumeenia eakaaslasele alla nelja kuuga, Soomele aga juba kolme ja Maltale kaheksa aastaga.
    Järgmised kaks aastakümmet jõuavad teelahkmele suured põlvkonnad, kelle tervisest sõltub, kas püsime edukana ja elame üle meid ootava demograafilise kuristiku.
    Lihtne oleks näidata käega riigi suunas, kuid seadusega me keskealisi kükke tegema ei pane. Võtmeroll meie inimeste tervisekäitumise suunamiseks on tööandjatel. Riigi töö on luua keskkond, kus töötaja tervisesse panustamine ei kahjustaks liigselt tööandja konkurentsivõimet.
    Seadus, raha ja kommunikatsioon
    Lepime kokku, et näiteks aastal 2023 algab viieaastane üldrahvalik liikumis- ja terviseprogramm. Mitte niisama iseenda heaks, sest see pole eestlasi kunagi liiga palju motiveerinud; pigem selleks, et jõuda tervena elatud aastatelt ette näiteks Soomest või Euroopa Liidu keskmisest. Selle eesmärgi täitmine annaks igale kuuekümnesele juurde keskmiselt neli tervet ja produktiivset eluaastat, lubaks suuremate tervisehädadeta aktiivselt elada 75. juubelini, ning soovijail tööeluski osaleda julgelt üle 70. eluaasta piiri.
    Kust minema hakata, et 2023 startida?
    Alustame lihtsaimast. Vaatame üle täna pooliku tervisekulude erisoodustuse erandi. Paljud töötajad vajavad spordiklubi liikmekaardist rohkem võimalust uuringuteks, ennetustegevuseks, nõustamiseks, vaimse tervise ennetuseks ja raviks.
    Loome keskmiste ja suurte ettevõtete terviseauditi, ühtse viisi tööandja terviseteemaliste pingutuste analüüsimiseks ja mõõtmiseks. Auditi skoori seome konkreetsete stiimulite, näiteks erisoodustuse piirmäära tõstmise või mõne muu „präänikuga“.
    Analüüsime läbi ja leiame üles muud, mitterahalised stiimulid, mida riik saaks tööandjatele pakkuda. Näiteks hangetel osalemiseks peab ettevõtja terviseskoor olema vähemalt 8 (10st).
    Kaardistame suurimad tõkked liikumisharjumuse ja vastutustundliku tervisekäitumise tekkimisel, seame prioriteetide ja investeeringute järjekorra.
    Koostame just probleemseimatele sihtrühmadele mõeldud temaatilised teavitus- ja veenmiskampaaniad. Heaks näiteks on meeste tervise parandamisele suunatud kampaania Pikema Sõpruse Päev. Võib ilmselt üsna julgelt eeldada, et pea iga nurga alt mõõtes osutub probleemseimaks riskirühmaks hilisemas keskeas mees, kes ei kuluta arsti uksi enne, kui mõni jäse küljest kukkumas.
    Koostame viieaastase kaasamis- ja kommunikatsiooniplaani kõigi oluliste ühiskonnagruppide kaasahaaramiseks. Räägime, selgitame, ja mis peamine – motiveerime. Kus vaja, eeskujuga, kus vaja, naabrikadedusega.
    Võrdustame õigusruumis vaimse tervise ravimise ja ennetuse ihulise tervise omadega. Muuhulgas loome õiguslikud vahendid, mis toetavad ja julgustavad inimeste nö vaheaasta (sabbatical year) võtmist kord ca 5-10 aasta jooksul.
    Kokkuvõtvalt analüüsime ja valmistame koostöös terviseekspertide, tööandjate ja erakondadega ette seadusandlikud eeldused üleühiskondse käitumusliku muutuse tagamiseks.
    Ja rahast rääkides. Poliitikud pole rumalad, kuid neil on kergem õigeid valikuid teha, kui ka avalikkus mõistab, et arvestatavad kulutused (ja kaasnevad loobumised mõnes teises valdkonnas) pole kulud, vaid investeeringud tulevikku ja meie edusse.
    Kas teeme ära? No kuulge.
    Hakkajad Eesti inimesed on viinud maakera inimesed planeeti puhtaks koristama, tootnud hulgaliselt ükssarvikuid ja saatnud ilmaruumi tehiskaaslasi. Me saame seegi kord hakkama, peame saama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaks kriisikärbest, mis vajavad mitut tabavat hoopi
Järsult suurenenud arvetega toimetulek ja energiapoliitika on probleemid, mis vajavad mõlemad kiireid otsuseid, kuid erinevat lähenemist – neid ei saa ühe ja sama võttega lahendada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Järsult suurenenud arvetega toimetulek ja energiapoliitika on probleemid, mis vajavad mõlemad kiireid otsuseid, kuid erinevat lähenemist – neid ei saa ühe ja sama võttega lahendada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
S&P 500 ja Nasdaq suutsid nädala rohelises lõpetada
Volatiilne nädal lõppes pankade kahetiste tulemustega ja jaemüügi oodatust suurema langusega, vahendab Yahoo Finance.
Volatiilne nädal lõppes pankade kahetiste tulemustega ja jaemüügi oodatust suurema langusega, vahendab Yahoo Finance.
Venemaa kasseeris gaasimüügilt topeltsumma
Venemaa teenis eelmise aasta 11 kuuga gaasi müügilt üle kahe korra suurema summa kui aasta varem, müües gaasi vaid 2,5 protsenti rohkem, näitavad Venemaa tolli andmed.
Venemaa teenis eelmise aasta 11 kuuga gaasi müügilt üle kahe korra suurema summa kui aasta varem, müües gaasi vaid 2,5 protsenti rohkem, näitavad Venemaa tolli andmed.
Raadiohommikus: kiire kasvu saladused ja Eesti firma müük üleilmsele hiiule
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm keskendub kiirele kasvule ja arengule. Juttu tuleb mitmekordse gasellitiitli tagamaadest ja kiirelt arenevatest ettevõtetest, millest ühe omanikuks võib saada ka iga raadiokuulaja. Juttu tuleb ka, kuidas šokolaaditootja lõikab kasu teaduskoostööst.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm keskendub kiirele kasvule ja arengule. Juttu tuleb mitmekordse gasellitiitli tagamaadest ja kiirelt arenevatest ettevõtetest, millest ühe omanikuks võib saada ka iga raadiokuulaja. Juttu tuleb ka, kuidas šokolaaditootja lõikab kasu teaduskoostööst.