Ettevõtja: uus metsanduse arengukava töötab vastu nii majandusele kui loodusele

Ajad on niigi keerulised ning poliitikud ei peaks puidusektori elu veelgi raskemaks tegema, jääb sektorit esindav liit uut metsanduse arengukava lugedes kriitiliseks.

Selleks, et Eesti keskkonnaeesmärgid täita, tuleb kohalikul puidusektoril rihma koomale tõmmata või siis lisainvesteeringuid teha, sest hinnanguliselt tuleks Eestis metsa raiumist miljoni-pooleteise tihumeetri võrra vähendada.

Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann tõdes, et praegu liigub ettevõte oma biotoodete tehase projektiga edasi, kuid see, kas tehas ka päriselt püsti pannakse, sõltub suuresti Eesti metsanduse arengukavast, mille ümber on suur segadus.

Keskkonnaminister Madis Kallase hinnangul tuleb metsanduse arengukava arutellu kaasata kõik osapooled, et sünniks ühiskondlik kokkulepe. Seejuures tuleb tema sõnul arvestada, et üksmeele leidmine võibki pikalt aega võtta.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.