Sotsioloog: kontor ei peaks olema pelgalt töötegemise koht

Suurt palka tahtev noor ei pruugi olla jultunud, vaid lihtsalt teadmatuses. Kui tööandja küsib seepeale õigeid küsimusi, selmet karjääri alustavat inimest kritiseerida ja hirmutada, siis võib ettevõte saada endale täpselt selle talendi, keda on oodatud, kirjutab juhtimiskoolitaja ja palgateadlikkuse kontseptsiooni autor Irene Annus.

Andmekaitse inspektsioon tegi hiljuti sotsiaalministeeriumile ja majandusministeeriumile ettepaneku luua õiguslik alus, et töötajaid saaks joobe tuvastamiseks ise testida.

Tõepoolest, tehnoloogiaettevõttes Pipedrive saab töötaja viis tasustatud vaba päeva, kui ta on võtnud uue lemmiklooma – või ka näiteks siis, kui on kallimast lahku läinud. Finantsgrupi LHV töötaja saab kolm korda aastas võtta “päeva iseendale”, mil ei pea kohale ilmuma ega põhjendama, miks.

Viljandimaa küünlatootja Hansa Candle’i käive vähenes mullu võrreldes aastatagusega viiendiku. Firmajuhi sõnul kärpisid käivet nii töötajate eksimused kui ka toormehinna langus.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.