Clyde Kull: kas uus maailmakaart võib muuta meie maailmavaadet?

Maailma jõuvahekordadele mõeldes vaatame tavaliselt riikide suurust, majandust, liite ja sõjalist võimekust. Palju harvem pöörame tähelepanu sellele, kui tugevalt mõjutab meie maailmapilti kaart ise.

Kaart võimaldab meil maailma avastada, tõmmata piire ja näha ruumilisi seoseid. Ühtlasi tuletab see meelde, et diplomaatia ja julgeolekupoliitika ei ole sugugi ainult abstraktsed mõisted, vaid väga sageli küsimused ruumist, vahemaadest ja geograafiast.

Just kaartide küsimus tõusis hiljuti taas tähelepanu keskmesse, kui ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, millega toetatakse muutust seni kõige laialdasemalt kasutatud maailmakaardil.

Sajandeid on suurem osa maailmast harjunud Mercatori projektsiooniga – 1569. aastast pärineva kaardiga, mis suurendab pooluste lähedal asuvate alade visuaalset mõõtu ja vähendab ekvaatorile lähemal paiknevate piirkondade suhtelist suurust. Selle mõju on eriti nähtav Aafrika ja Lõuna-Ameerika puhul. Mercatori kaardil näib Aafrika olevat suuruselt võrreldav Gröönimaaga. Tegelikult mahuks Aafrika mandrile ligikaudu 14 Gröönimaad.

Seetõttu pole üllatav, et algatus “parandada kaart” tuli eeskätt Aafrika riikidelt. ÜRO resolutsioon, mida toetas 164 riiki ja mille vastu hääletas üksnes USA, ei ole siduv, kuid julgustab riike ja rahvusvahelisi organisatsioone kasutama Equal Earth’i (Võrdse Maa) projektsiooni, mis kujutab mandrite pindala märksa tõepärasemalt.