• Jaga lugu:

    Tarbija teadlikkuse tõus on ettevõtjale kasulik

    Eestlastele kui rahvusele ei omistata erilist kirglikkust, kuid ma julgen sellele sügavalt vastu vaielda.

    Kui eestlased räägivad toidust ja toidu tervislikkusest, on meil kirge rohkem, kui mõnel vahemere-äärsel rahvusel. See on ka suuresti arusaadav - toit määrab palju meie tervisest ja vale toitumine on märgitud eelduseks pea kõikidel haigustel.
    Iga hinna eest ostjale kauba maha müümine ei ole toiduinete puhul töötanud kunagi, ent Eesti elu edenedes ja toitumisalase teadlikkuse tõustes, peavad toidutootjad kiirete arengutega sammu pidama ja ise aina targemad ja teadlikumad olema. Eneseregulatsioon on globaalselt toiduainete sektoris juba küllaltki tavaline. Sotsiaalsele ootusele on vastanud esimestena need, kelle tooteid kõige enam terviseriskidega seostatakse. Väidan, et eneseregulatsioon, vaatamata esmapilgul vastupidisele efektile, annab majandustulemustes pikas perspektiivis pigem positiivse tõuke. Sellega ennetatakse väljastpoolt, ametkondade poolt kehtestatavaid piiranguid ja keelde.
    Eestis oleme võtnud seisukoha, et ükski toode ei ole halb, olemas on valed toitumisharjumused ja meie eesmärk on anda objektiivset teavet eestimaiste toiduainete kohta ja innustada inimesi võtma ise suuremat vastutust oma tervisekäitumuse eest.
    Eesti toidu- ja joogitootjad alustasid septembrist GDA (Guideline Daily Amounts ehk toitumisjuht) märgistuse teavituskampaaniaga, mille eesmärk on suunata Eesti tarbijaid pöörama tähelepanu toiduainete pakenditel olevale märgistusele ning aidata inimestel teha igapäevamenüü osas tervislikumaid valikuid.Soovituslik toitainete kogus GDA (Guideline Daily Amounts)märgistuses on välja töötatud toitumisteadlaste poolt ning tugineb lisaks teadlaste ekspertiisile ka laialdastel uuringutel ja toitumisharjumuste analüüsil. GDA töötas välja Euroopa Komisjoni poolt kokkukutsutud toitumisteadlaste paneel. Märgistust arendas edasi Euroopa Toiduaine- ja Joogitööstuste Konföderatsioon (CIAA), andmaks oma panust Euroopa Liidu tegevuskavasse, mille keskmes on toitumine, aktiivne eluviis ja tervis.
    Teadlik toitumine on jätkuvalt tõusev trend ka Eestis ning on loomulik, et tootjad peavad tarbijaile selle jälgimise võimalikult lihtsaks tegema. GDA toiduainete märgistamise mudel on lihtne, arusaadav ja hõlpsasti jälgitav. Samuti on oluline, et see märgistus on tarbijatele üheselt arusaadav kõigis EL maades.
    GDA toitumisjuht annab tarbijale kiiresti ja arusaadavalt kogu vajamineva teabe. Pakendi esiküljel on välja toodud, kui palju üks toidu- või joogiportsjon sisaldab toiduenergiat ja kui suur on energia osatähtsus soovitatavast päevasest kogusest. Pakendi tagaküljel on tervise seisukohalt tähtsamate toitainete kogused ja osatähtsused portsjoni kohta. Lisaks on toodud ka informatsioon 100g või 100 ml kohta.
    GDA toitumisjuht võimaldab igaühel kiiresti saada ülevaade, mida ja millises koguses toit või jook sisaldab ning kui palju see moodustab toitumisteadlaste poolt soovitatud päevastest kogustest. Seda eelkõige nende toitainete lõikes, mis on tervise seisukohalt kõige olulisemad – suhkur, rasvad, sool jt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.