Valuutaturg sisaldab üha enam õhku

Nende indeksite põhjal saamegi teada, kui palju on ühe või teise valuutapaari hinnas sulaselget (poliitilist) õhku: EURUSD 16-28%, GBPUSD 5-13%, AUDUSD 52%, USDJPY 9-26%, USDCHF 28-41%, USDCAD 20%.

Nagu näeme, on enim tegelikkusest irdunud AUDUSD, mille ostujõu põhiseks kursiks hindavad nii Bloomberg kui OECD 0,69 praeguse 1,05 asemel. USDCHF reaalne kurss oleks 1,26-1,53, mitte 0,91, EURUSD reaalne kurss 1,13-1,25 ja kindlasti mitte 1,45.

Kuna kõigi põhiliste valuutapaaride üheks osaliseks on USD, siis sõltumata sellest, kas ja millised loodusõnnetused või keskpankurite otsused on tabanud muid asjaosalisi riike, on dollar igal juhul põhjendamatult odav. Ja mõistagi on selle taga USA Föderaalreservi teadlik poliitika.

Võrreldes keskpankade viimase aja samme, võib tõmmata paralleeli aktuaalsete sündmustega spordimaailmas.

Hetkel on Euroopa ainsana valinud karmima rahapoliitika (intressitõstmise), mis viib euro hinda üha ja valimatult üles – sportlasele manustatakse valimatutes kogustes kasvuhormooni ja muid dopinguaineid. Samal ajal USA trükib majanduse elavdamiseks pigem raha juurde – eesmärk ei ole lühiajaline eesmärk elu ja vere hinnaga, vaid suurem saavutusvõime edaspidi.

Aeg näitab, kumma atleedi tervis on tulevikus parem ja eluiga pikem, kuigi talupojamõistuse ja loogikaga saab seda juba praegu hõlpsasti ennustada.

Mis puudutab Austraaliat ja Jaapanit, siis nende raha hinda on viimasel ajal tublisti kujundanud emake loodus. Raha hinna puhul kehtib ju samuti tõde, et mis ei tapa, teeb tugevaks. Kus loodus- või muu katastroof lööb majanduse uppi, hüppab raha nõudlus ja hind mõistagi üles.

Kusjuures tasub tähele panna, et Austraalia dollar kosub lisaks omamaistele õnnetustele veel täiendavalt Jaapani omade najal. Tegemist on ju Jaapani põhilise kaubanduspartneriga ja tugev jeen teadagi soodustab importi.

Šveitsi frangi suur ülekurss on tingitud eeskätt muidugi asjaolust, et tegemist on turvavaluutaga, mida turud tormavad ostma alati, mil valitseb ebakindlus ja ärevus. Lisaks veel asjaolu, et Šveitsi majandus on paljude muudega võrreldes suhteliselt kenas toonuses.

Teooria ütleb, et hinnad valuutaturul tõmbuvad ostujõu põhise hinna poole ning ristumiste vaheline tsükkel kestab 5-10 aastat. Bloombergi PPP indeksi ja turuhinna joon ristus viimati EURUSD ja USDCHF puhul kaheksa, GBPUSD, AUDUSD, USDJPY ja USDCHF puhul kaks aastat tagasi. Euromulli lõhkemist nüüd esimesena huviga ootakski.