Ülemkogu tulemuslikkus kõva kahtluse all

Brittide jäik vastuseis oma riigi suveräänsuse ja positsiooni loovutamisele on pälvinud eurooptimistide vihast kriitikat, ja ka Eesti ajakirjandust lugedes võib jääda mulje, nagu oleks nad saanud hakkama mingi erilise sigadusega, mille eest nad ukse taha nutma ja ahastama saadeti. Paraku Suurbritannia ajakirjandusest paistab silma selge rahulolu sellega, et nende valitsusjuht säilitas sirge selja ja riik saab oma tulevikku ise kujundada.

Olgu siinkohal rõhutatud, et vaatamata suurele riigivõlale ja majandust tabanud seisakule saab Suurbritannia laenu jätkuvalt oluliselt odavamalt kui ükski muu Euroopa riik, s.h Saksamaa. Ja põhjus pole milleski muus, kui selles, et britid on jätkuvalt ise oma raha ja rahanduse peremehed. Suur eelis praeguse kriisi taustal.

Turgude tegelikku hinnangut näeme selle nädala võlakirjaoksjonitel, millest enim tähelepanu väärivad kindlasti PIIGS riikide omad. Esmaspäeval müüb võlakirju Itaalia, teisipäeval Hispaania ja Kreeka, kolmapäeval taas Itaalia, neljapäeval Hispaania.

Väärib märkimist, et reedel tõusis Itaalia 10-aastaste võlakirjade tootlus järelturul taas 6,74 protsendini ja oleks ilmselt läinud sujuvalt üle 7, kui Euroopa Keskpank (ECB) poleks sekkunud. Lisaks oli ECB sunnitud reedel ostma Hispaania ja Portugali võlakirju. Seega andis turg juba ühe selge vihje oma meelsusest.

Pole ka sugugi välistatud, et juba sel nädalal teeb oma järgmised otsused Standard&Poor’s, mis võttis 5. detsembril kaalumisele 15 euroala riigi, s.h kõigi AAA-riikide reitingute langetamise. Kuigi teoorias tähendab „kaalumine“ seda, et reaalse langetamiseni võidakse jõuda kuni 90 päeva jooksul, võib see sündida ka kiiremini. Näiteks kohe, kui Ülemkogu otsused on analüüsitud ja esimeste võlakirjaoksjonite tulemused teada.

Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, liiguvad turgudel juba pikemat aega kuuldused, et üsna varsti võib maksejõuetuks osutuda vähemalt üks väga suur Euroopa pank, mis põhjustaks küllap ahelreaktsioonina üleüldise panganduskrahhi. Meenutagem, et ECB otsustas küll laiendada pankadele pakutavat likviidsusabi, kuid ei ole väljendanud valmisolekut tõtata appi riigivõlakirjadest tulenevate potentsiaalsete kahjude katmisel.

Nädala tähtsate sündmuste ritta võib kindlasti liigitada ka Šveitsi keskpanga nõukogu istungi neljapäeval. Et franki tahetakse veelgi nõrgendada, on juba ammu jutuks, kuid uue aspektina lisandus võimalus, et frangi hinnalagi võidakse siduda mõne muu valuutaga kui euro, mille kestlikkus on tõsise kahtluse all.