Küprosel ees dramaatilised päevad

Küprose parlamendil oli aga võimalus need vead ära parandada. Mõistes, et väikehoiustajate sissearvamine oli viga, saatsid euroala partnerid Nicosiasse sõnumi, et koorma võiks nihutada üksnes suurhoiustajate õlule. Küprose parlamendisaadikud aga ei toetanud neid – selle asemel hääletasid nad maha kogu idee, vähemalt selleks korraks.

Kui ei sünni kiiret ja töötavat lahendust, pagevad hoiused Küproselt kohe, kui pangad praeguse püha järel uksed avavad. Väljavaated sellise lahenduse sündimiseks on kesised ja nii on riskid väga suured.

Mis nüüd siis edasi? Euroopa partnerid ei saa päris taganeda. Öelda sakslastele, et nende raha kasutatakse Küprose väga kasumlike ja kohati kahtlast päritolu hoiuste päästmiseks täies mahus, ei ole midagi sellist, mille Bundestag rõõmsalt alla neelab. Kui nii peaks aga minema, siis võivad ka teiste riikide poliitikud otsustada sellist väljapressimistaktikat kasutada. Euroala partnerid võivad teha väikese kokkuleppe, suurendada summat 1,3 miljardi euro võrra – mis on võrdne maksusummaga, mis pidi laekuma väiksematelt kui 100 000 euro suurustelt hoiustelt. Kuid manööverdamisruum on väga kitsas. Ka Euroopa keskpanga nõukogul seisab ees väga raske otsus, kas jätkata pangandussüsteemi toetamist, mis on sisuliselt pankrotis, ilma väljavaateta seda seda korralikult jalule saada.

Selle asemel võib sekkuda Venemaa. Küprose rahandusminister Michalis Sarris sõitis Moskvasse abi küsima. Kui seda antakse, tuleb Küprosel tõenäoliselt selle eest kallilt maksta. Keegi peab kahjud ikkagi kandma, kui Küprose hoiustajatele nende hoiused täies mahus tagatakse. Venemaa võib nõuda kõrget kompensatsiooni, näiteks kontrolli gaasimaardlate üle Küprose vetes. Sellel oleksid ka geopoliitilised tagajärjed.

Küprosel praegu kehtestatud pangapüha ei saa liiga kaua jätkata. Samuti ei oleks hea lahendus hoiuste külmutamine, kui pangad jälle uksed avavad. Kiiresti on vaja uut kokkulepet. Parim lahendus on teemat uuesti Küprose parlamendis arutada: suured hoiused tuleks ikkagi maksustada, garanteerides samas 100 000 euro piirist väiksemad hoiused täies mahus. Küprose pangandussüsteemi domineeriv roll majanduses on ilmselt nii või teisiti läbi, nii peaks eesmärgiks olema olukorrast väljatulek võimalikult väikeste kahjudega ning Küprose püsimine euroalal. Euroala partnerid võivad abisummat veidi suurendada. Parlamendi otsusele peab lisanduma euroala partnerite ja Küprose valitsuse usaldusväärne plaan riigi jaluleaitamiseks. Ei saa välistada, et hoiused ka sellisel juhul riigist pagevad, kuid euroala riikide ja Euroopa Keskpanga toetus aitab selle tormi üle elada.

Kui mõistlikku kompromissi ei sünni, kui Küprose parlament oma otsust ei muuda, euroala partnerid omast ei tagane ning ka Venemaa appi ei tule, on Küprosel ees pangandussüsteemi kollaps koos kõigi kannatustega riigi elanikele. See seab ühtlasi ohtu Küprose püsimise rahaliidus, mis tähendab riigi elanikele täiendavat kahju. Kokkulepe peab sündima.