• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • 08.05.13, 07:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kurbade silmadega sprottide asemel kurvad töötajad

Üheksakümnendate keskel olid Eesti toidutööstuse Nokiaks kalakonservid, millest vaatasid vastu kurbade silmadega sprotid. Neil oli idaturul hea minek. Raha teenimist kalade kurvad silmad ei takistanud, meenutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. 
1998. aasta Vene kriis lõi valusalt mitut suurt Eesti toidutööstust. Kuigi osa firmasid pankrotistus ja paljud inimesed jäid tööta, oli Vene kriisil üks positiivne tulem. Idaturu kadumine pani toidutööstuste omanikud tegutsema. Saadi aru, et kui tarbija ei näe kala kurbi silmi, siis võib toote eest teenida kõrgemat hinda ja see võib minna kaubaks jõukamatel turgudel. Loomulikult polnud toidutööstuse kaasajastamise ainsaks tõukeks Vene kriis, oluline oli ka valmistumine liitumiseks Euroopa Liiduga ja palju kirutud euronõuded. Oluline järeldus on aga see, et väline surve pani tegutsema.
Praeguse Eesti probleem on kurbade silmadega töötajad, kes vaatavad vastu moodsate tootmisliinide või kassaaparaatide tagant. Maksuameti andmeil oli eelmise aasta neljandas kvartalis poolte Eesti töötajate kuupalk 532 eurot või madalam. Heaolu kasvu kiirendamiseks vajab Eesti ärikeskkond Vene kriisiga sarnast raputust, mis sunniks organisatsioone muutustele ja tõrjuks turult firmad, mille äritegevuse alustala on madal palk.
On aeg, et Eesti ärimaailmas tõuseksid esile tõusta tippjuhid ning ettevõtted, mille kaubamärk on kiire palgatõus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuidas seda saavutada? Loe tänasest Äripäeva paberlehest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele