Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tamming: äri eesmärk ei tohi olla kasum

    Valuuta- ja kullafirma Tavid suuromaniku Alar Tammingu sõnul on ettevõtjate eesmärgiks muutunud kasum ja selline mõtteviis on üks ühiskonna allakäigu põhjusi.

    "Kui pidasin ühele erakonnale loengut ja nemad ütlesid, et haigla eesmärk on kasum, siis seda oli väga raske kuulata. Haigla eesmärk on haigete teenindamine. Kui sa eesmärki hästi täidad, siis sellest tuleb kasum. Aga praegu on muutunud eesmärgiks kasum," nentis ta.
    Eestlaste sissetulekute tõusule aitaks Tammingu sõnul kaasa palkade avalikustamine.
    Intervjuu Alar Tamminguga:
    Mis aitaks peatada väljarännet Eestist?Ma arvan, et see on pikaajaline protsess, mis mingil hetkel pöördub. Ootame järgmise kriisi ära ja vaatame, mis moodi siis on. Aga ma ei näe midagi halba selles, kui eestlane teises riigis tööd teeb ja teenitud ressursi Eestisse toob.
    Kas ikka toob?Kui ehitaja töötab Soomes, siis ta tõenäoliselt kasutab teenitud raha Eestis.
    Aga kui ta läheb koos perega Soome?Kui ta läheb perega, siis ta jääbki sinna, mis tähendab seda, et me oleme geneetiliselt nõrgad – me ei ole suutnud pakkuda midagi sama head. Tunnistame endale olukorda. Ei ole olemas mingit võluvitsa, et teeme seda ja siis midagi muutub. See on reaalsus. Me saame igaüks ainult enda asja paremini teha.
    Mida riik saab teha?Riik saab luua soodsa ettevõtluskeskkonna – soodsama maksukeskkonna. Mida ta tegelikult ei saa, sest teistele Euroopa riikidele see ei meeldiks. Mina näen, et Eestil ei ole seda õigust, et suuri muutusi teha.
    Mis veel ettevõtluskeskkonda paremaks muudaks?Normaalne ettevõtluskeskkond hõlmaks ka pangandust. Ehk kui pank on andnud halva laenu välja, siis pank läheb pankrotti. Ma tahaks, et sealt hakkaks asi pihta – et oleks kollektiivne vastutus. Praegu pankadel vastutust ei ole. Mina tunduvalt kiirendaksin pankrotti minekuid halbade otsuste puhul. Et toimuks nii-öelda isepuhastumine.
    Ja nagu olen ka varem öelnud – varamaks võiks olla. Inimene deklareerib oma tulu ja igal aastal maksab 1% oma varast ära. Siis puudub vajadus oma vara üle hinnata, et saada suuri laene, nagu praegu tehakse.
    Ma näen kompleksset kõikide asjade muutust. Arvestades maailma ajalugu, toimuvad aeg-ajalt väga suured muutused. Suuremate muutusteni jõutakse läbi sotsiaalsete rahutuste ja elukeskkonna veelgi suurema halvenemise (Tamming selgitab pikalt, kuidas meie eluajal kukub kokku euro ja kogu praegune rahasüsteem ning asemele tuleb uus kõrgem tase, näiteks tagatud elektrooniline raha – toim).
    Peaksime me üldse muretsema, et eestlane läheb Soome tööle ja võtab pere kaasa?Ma arvan, et see on inimeste vaba valik, kuhu nad lähevad. Ma ei näe siin riigipoolset sekkumist. Kogu aeg räägitakse, et tähtis on turumajandus. Minnakse sinna, kus on parem ja müüakse seal, kus on kasulikum. Aga kui see turumajandus hakkab meid endid puudutama, muututakse millegipärast väga närviliseks ja rahutuks.
    Muidu öeldakse, et turumajandus on väga hea, turumajandusega kaasneb pankrot. Aga kui see, kes seda räägib, hakkab ise oma firmaga pankrotti minema, siis ta tahab pankrotikaitset.
    Või siis need juhid, kes ütlevad, et palka pole vaja tõsta, endal on palk 10 000 eurot kuus. Siis on väga hea öelda teisele, et tema töötagu madalama palgaga.
    Kuidas Eesti ettevõtjad saaksid rohkem palku tõsta?Väga lihtsalt. Ma tahaks, et kõik ettevõtted avalikustaks oma kauba sisseostuhinna, müügihinna, kasumi, kulu igale töötajale, sealhulgas juhtidele. Siis hakkab süsteem ise reguleeruma, sest enamasti ei julgeta neid asju teistele öelda. Ja kui miski on saladus, siis saladus tähendab tavaliselt häbi.
    Juhtkonna eesmärk on maksta kellelegi vähem ja saada temalt rohkem tööd, kuid mitte öelda seda välja. Aga eesmärk peaks olema ühtne süsteem. See on nagu kaheksapaadiga sõudmine, kus kõik peavad ühes rütmis tegutsema. Kui sa hakkad midagi varjama, siis see tähendab, et kulutad energiat ja pikas perspektiivis need asjad töötavad sinu kahjuks.
    Kas probleem on mõtteviisis?Ma arvan, et kadeduses. See on puhtalt kadedus. Raha on tabuteema ja rahast ei julgeta üldse eriti rääkida. On kujundatud kollektiivne mõttemall, et ärme üksteise rahakottides sorime. Aga miks mitte? Kas sul on häbi või?
    Mõtteviis selgub küsimusega, mis on äri eesmärk. Kui kuskil öeldakse, et äri eesmärk on kasum, siis mina võtan kahe käega peast kinni. Äri eesmärk on kasumiks moondunud. Äri eesmärk oli kunagi see, et keegi tegi kogukonnale kasulikku tegevust ja sai täiendavat ressurssi sellest, et pühendus teiste jaoks. Sealt tuli kasum.
    Kui pidasin ühele erakonnale loengut ja nemad ütlesid, et haigla eesmärk on kasum, siis seda oli väga raske kuulata. Haigla eesmärk on haigete teenindamine. Kui sa eesmärki hästi täidad, siis sellest tuleb kasum. Aga praegu on muutunud eesmärgiks kasum.
    Aga näidake mulle ettevõtjat, kelle eesmärk pole kasum.See ongi praeguse ühiskonna allakäigu üks põhjus. See on mõtteviisi viga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.