8. juuli 2013 • 3 min
Jaga lugu:

ÄP: käibemaks 18% peale tagasi

Erakordselt napi etteteatamisajaga, veenvate põhjendusteta ja sisulise debatita kehtestatud 18protsendise käibemaksu tõstmine 20 protsendile 2009 oli kriisiaja meede eelarveaukude lappimiseks. Kuigi käesoleva aasta riigieelarve on veel kerges miinuses, on valitsus seadnud eesmärgiks jõuda tasakaaluni 2014, mis on realistlik.

Seega on aeg maksukohuslastele külma dušina mõjunud käibemaksutõus nüüd tagasi pöörata ning langetada käibemaks 18 protsendile.

Käibemaksu langetamine tagasi 18% peale oleks konkreetne samm, mis jätaks eraisikule rohkem kätte sisetarbimisse suunatavat raha ja leevendaks väikeettevõtjate hinnakujundusmuret. Rohkem raha tarbimiseks oleks siis ka väiksema sissetulekuga inimestel. See on kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile, millele elavnev tarbimine tähendab suuremat maksutulu. Osa käibemaksu alt vabanevast summast liigub ettevõtete kaudu töötajate palkadesse. Samas sunniks maksulangetus riiki rohkem vaeva nägema eelarve tulupoolega ja otsima seni kasutamata säästmisvõimalusi. Ühtlasi väheneb käibemaksupettustest teenitav tulu. Käibemaksulangetuse alternatiiv on tulumaksuvaba miinimumi langetamine: selle ettepaneku on juba teinud tööandjate keskliit ja kaubandustööstuskoda ning eelnõu vormis on see juba ka riigikogust läbi käinud.

Käibemaksu langetamine üksi ei taga selle maksuliigi paremat laekumist, küll aga annaks signaali, et pidevalt madalaid makse jutlustanud, aga samas neid nii otse kui ka kaude tõstnud Reformierakonnal on säilinud side oma kunagise ideoloogia ja valimislubadustega. Tegelikkuses on makse seni tõstetud nii otse kui ka kaude: koos käibemaksuga tõusis 2009 10% ka kütuseaktsiis. 2008 kaotati seni 5% maksumäära nautinud teenuste-toodete maksuerisus, 18% peale ühtlustamise alt jäid tookord välja vaid ravimid ja perioodika. Vähestel on meeles, et 2009 kriisi ajal oli laual ka tulumaksu tõstmine, mis jäi siiski tegemata. Käibemaksumuudatuse seaduseks saamise järel keeldus riigikogu järgimast õiguskantsler Indrek Tederi seisukohta, et käibemaksumuudatus on vastuolus põhiseadusega, sest ei jätnud maksukohuslastele aega vajalike ümberkorralduste tegemiseks.

Maksuameti hinnangul jäi riigil käibemaksupettuste pärast eelmisel aastal saamata ligi 225 miljonit eurot. Tõsiasjast, et lõviosa laekuvast käibemaksust maksab riigikassasse tegelikult vaid umbes kümnendik ettevõtjaid, oleme kirjutanud varemgi.  Nii saamata jäänud käibemaksu kogusumma kui ka selle tegelike tasujate väike protsent näitab, et praegune käibemaksusüsteem on petturitele atraktiivne ning maksuameti käed jäävad suuremastaabiliste organiseeritud maksupettuste tõkestamisel lühikeseks.

2011. aastal langes Eesti maksusüsteemi atraktiivsuse poolest  2010. aasta 30. kohalt  50. kohale.  Peaminister Andrus Ansipi iroonia, et makse saab koguda ikka rahva, mitte mõne teise planeedi asukate või ufode käest, mõjub selles kontekstis aiaaugust rääkimisena. Riigi ülesanne on küll makse efektiivselt koguda ja mõistlikult kasutada, aga esimesel kohal peaks siiski olema tulude suurendamine ja ettevõtluskeskkonna arendamine. Kui valitsus ei soovi ajutise meetmena esitatud käibemaksutõusu tagasi pöörata, siis vajab see veenvat põhjendust seda enam, et 20protsendine määr pandi 2009 kehtima kiirustades ja ilma kõiki osapooli ära kuulamata.

 

 

Autor: 1185-aripaev

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt