6. september 2013 kell 4:24

Riik lõhkugu Leedo monopol

Eesti valitsus sai mõne aasta eest lennufirma Estonian Air suuromanikuks, mullu teatati riigisisese rongiliikluse ülevõtmisest Marcel Vichmanni ettevõttelt Edelaraudtee. Saartega laevaühendust pidava Väinamere Liinide leping riigiga kehtib oktoobrini 2016. Majandusminister Juhan Parts aga soovib veel sel aastal viia valitsusse ettepaneku osta järgmiseks lepinguperioodiks riigile oma laevad.

Äripäeva hinnangul võiks riik lõpetada praamikuningas Vjatšeslav Leedoga lepingu ning saada ise laevade omanikuks, korraldades seejärel konkursi operaatorfirma leidmiseks. Saarte ja mandri vahelist laevaliiklust ei saa korraldada päris turupõhiselt ja riik jääb seda toetama ka edaspidi, on Parts selgitanud. Kui riik investeeriks laevadesse, tekiks tema sõnul kokkuhoid, sest riigi jaoks on raha täna odavam kui erainvestori jaoks.

Kui riik lõpetab lepingu ja ostab ise praamid (kas või needsamad, millega praegu Leedo inimesi üle mere veab, ja vajadusel näiteks laenu võttes), saab riik saarte ning mandri vahelise liikluse kulud rohkem enda kontrolli alla. Selge ju, et riik usaldab dotatsioone jagades rohkem endale kuuluvat ettevõtet, kuna raha kasutamist on seal lihtsam kontrollida. Praegu ei tea riik täpselt teenuse kulu.

Meenutame, et mullu suvel otsustas valitsus jätta Eestis raudteel sõitjatevedu opereerima riigiettevõte Elektriraudtee, võttes sellega leiva Marcel Vichmanni Edelaraudteelt. Kirjutasime toona juhtkirjas, et see küll monopoliseerib Eesti-sisese rongiliikluse, kuid tagab riigi raha senisest mõistlikuma kasutamise. 1990ndate aastate lõpus alanud riigi ja Edelaraudtee koostöö kestel on pidevalt kahtlustatud, et Edelaraudtee pole dotatsioone kasutanud sihtotstarbeliselt.

Sama kahtlus on ka Leedo laevakompanii puhul, mida viimastel aastatel on keskmiselt toetatud 15 miljoni euroga aastas. Õhku on jäänud küsimus, kas riigi raha on kasutatud efektiivselt või saaks ehk osutada teenust soodsamalt. Tõsi, see on olnud alati läbirääkimiste objekt ning saavutatud kokkuleppel on eraettevõtte ja riigi esindaja allkirjad.

Teisalt võib lepingu lõpetamine Leedoga tuua riigile ettenägematuid kulusid. Andis ju Edelaraudtee omanik Marcel Vichmann tänavu suvel riigi kohtusse, nõudes viit miljonit eurot kahjutasu, sest riigi ostetud uute rongidega pandi tema ettevõtte asemel sõitma riigifirma.

Üks võimalus on doteerimine ära lõpetada ning toetada saarlasi-hiidlasi piletiostul otse. Või miks mitte korraldada ülevedu inimestele tasuta ehk rahastada seda 100% riigieelarvest? Tallinna-Tartu maantee kasutamise eest me ju piletit ei osta. Ja saarlased pole süüdi, et Virtsu-Kuivastu vahel kõva maad pole.

Juhan Partsil pole enam palju aega, et parvlaevaliiklus uuele alusele viia. Kui riik tahab paremat positsiooni, peab ta juba praegu mõtlema alternatiividele ja võimalustele. Muidu tabab Partsi tema eelkäija Meelis Atoneni saatus, kes 2004. aastal samuti soovis saartevahelistele liinidele riigi laevu, ent jäi Leedoga vaieldes kaotajaks ning pidi ametist lahkuma. Atonen ütles hiljuti, et Partsil on aega pool aastat, muidu ajalugu kordub. Muide, Parts oli 2004. aastal peaminister.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum