ÄP: palgatõusu jätkumisest pole pääsu

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Statistikaameti teatel tänavu kolmandas kvartalis keskmise brutokuupalga tõus Eestis veidi kiirenes. Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 930 eurot ja mullu sama ajaga võrreldes tõusis see 8,8 protsenti.

Äripäeva hinnangul jääb suure majandusväljarände tõttu palgakasv Eestis veel aastateks kõrgele tasemele. Ettevõtjad peaksid oma äriplaane tehes sellega arvestama, et kasvatada märgatavalt tootlikkust.

Palgatõusu veavad Eestis kvaliteetse tööjõu nappus ja hoogustunud väljaränne. Madala palga asemel valitakse üha sagedamini töö välismaal. Nii võibki Euroopa avatud turu tingimustes karta, et palgatõus ei aeglustu, vaid jääbki kestma, kuniks vahe meie põhjanaabri Soomega tuntavalt väheneb. Erinevus on praegu küll suur, aga teisalt on Soome praegu palgatõusule selgelt pidurit tõmmanud.

On küll suur hulk inimesi, kes ei läheks enam välismaale tööle, kui palk Eestis piisavalt kõrgele tõuseb. Selle tasemeni on aga veel omajagu minna ning majandusmigratsiooni surve sisemisele palgatõusule jätkub kindlasti veel pikka aega.

Eesti olukord on eriskummaline ses mõttes, et meie majanduskasv jääb märgatavalt alla palgakasvule. See annab tunnistust, et praegune palgakasv tuleb suuresti ettevõtjate kasumi arvel. Ühelt poolt on seda võimaldanud vahepeal kasvanud kasumid, sest ka ettevõtete teenitud kogukasum on näidanud häid tulemusi. Aga isegi suure kasumivaru korral on selge, et tootlikkus peab järsult kasvama, et palgakasv saaks samal lainel jätkuda. Seega tuleks ettevõtjatel oma äriplaane tehes selgelt rõhuda efektiivsusele ja tootlikkuse kasvule.

Madala majanduskasvu korral tõmbub siseturg koomale ja nõudlus kahaneb, kuid väliskonkurentsi tõttu palgad ei lange. See tähendab, et ühelt poolt töötajate palgatõus jätkub ja samaaegselt hakkame nägema suuremaid koondamisi siseturu ettevõtjate seas. Kui ikka madalapalgalisi müüjaid pole supermarketisse kuskilt tööle võtta ja kõrgemapalgaliste ülevalpidamiseks pole piisavat käivet, siis pannakse pood kinni.

Teisalt on Eestiski juba omajagu näiteid ettevõtetest, kes kohalikele suurema palga maksmise asemel eelistavad palgata võõrtööjõudu, kes on ka väiksema palgaga rahul. Selline tee on aga lühiajaline ja lühinägelik, sest kas või Aasia ettevõtetega odava tööjõu ja tootmise skaalal niikuinii ühel hetkel konkureerida ei suudeta.

Pigem peaksid kõik ettevõtted, eeskätt just väiksemat lisandväärtust loovad tööstusettevõtted, püstitama endale praegu üsnagi karmisõnalise loosungi: „Kes ei suuda kohanduda märgatava palgakasvuga aastas, surevad välja!“ Loomulikult ei tähenda see mehhaanilist palga tõstmist, sest selleks pole ühel hetkel lihtsalt vahendeid, vaid ettevõtte tegevuse ümberkorraldamist sellist palgakasvu võimaldava efektiivsuse tagamiseks. Targasti teevad need ettevõtted, kes suudavad järsult töötajate tootlikkust tõsta, kelle ärimudelis töötajate arv väheneb, aga palk kasvab.

Igal juhul on selge, et ilma tootlikkuse kasvuta Eesti majanduse enam hakkama ei saa. Isegi sellisel juhul, kui palgakasvu peaks jätkuma praegusest mõnevõrra väiksemas tempos.

ÄP: palgatõusu jätkumisest pole pääsu

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised