Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgakasv kiireneb, hõivekasv kahaneb

    Tööpuudus oli ametlikel andmetel 8% ja nominaalse brutokuupalga aastakasv 8,8%. Viimane number paneb nii mõnegi kukalt sügama ja väga tõenäoliselt kuuleme kohe ka kurtmist liiga kiire palgatõusu ja konkurentsivõime languse üle, kirjutab analüütik Maris Lauri.

    Tegemist on siiski normaalsete majandusprotsessidega ja imestamisväärset on kõiges vähe.
    Ametlikel andmetel kasvas hõivatute arv III kvartalis eelmise aastaga võrreldes 1,1%. Selle numbriga on kahjuks suhteliselt vähe peale hakata, kuna see tugineb teadaolevalt vigasele 2012. aasta rahvaarvu hinnangule. Reaalselt on tööealiste inimeste arv sellest  Eestis ligi 5% väiksem (umbes 975 000) ja see erinevus kandub ka kõikidesse teistesse tööturgu iseloomustavatesse absoluutnumbritesse. Millised võiksid õigemad numbri olla, selgub loodetavasti 2014.aasta alguspooles, sest siis on statistikaamet lubanud tööturunumbrid rahvaloenduse tulemustega korrigeerida. Seni aga tuleb analüütikutel, poliitikutel ja otsustajatel pimeduses kobada.
    Võib siiski arvata, et hõivatute arv kolmandas kvartalis mõnevõrra kasvas, samuti võib kindel olla, et töötute arv vähenes. Minu hinnangul on tõenäoline, et vähenes nii mitteaktiivsete kui ka aktiivsete inimeste arv, kuid esimeste puhul oli vähenemine kiirem. Võib oletada, et hõivatute arvu kasv pidurdub juba selles kvartalis nullilähedaseks ja ei saa välistada, et mõne kvartali jooksul on näha ka hõive langust. Põhjuseks on mõnede probleemsemate sektorite raskused – eelkõige tuleb nimetada ehitus- ja transpordisektorit, kuid ilmselt hakkab reformituul mõjutama näiteks ka õpetajate arvu.
    Palgakasvu kiirenemises pole aga midagi üllatavat. Olukorras, kus tööturul on tugev struktuurne ebakõla, pole midagi muud lootagi. Lisada tuleb ka tugev surve madalapalgalistel ametikohtadel ning riigirahadest finantseeritavate sektorite (meditsiin, haridus) küllaltki tugev palgatõus. Madalamate palkade kasvusurve tuleneb eelkõige asjaolust, et seal rappis viimaste aastate hinnatõus reaaltulusid kõige valusamalt. Kui keskmine hinnatase on praegu 2008.aastaga võrreldes 15% kõrgem, siis toidukaubad on kallinenud 17% ja eluasemega seotud kulud 29,3%. Väikesepalgaliste ostukorvis on aga nende kaubagruppide osakaal oluliselt suurem kui keskmises ostukorvis. Lisades kaotatud reaaltuludele nõrgema positsiooni tööturul (tuleneb nii teadmatusest kui ka kergest asendatavusest), siis võib mõista, miks just sellesse gruppi kuuluvad inimesed lähevad Soome tööle või vähemalt kaaluvad seda tõsiselt. Eks ole seda ka tööandjad tajunud ja seetõttu ongi palgatõus kiirenenud.
    Põhipalkade (tunnipalgad kajastavad küllaltki hästi just põhipalkasid) dünaamika viitab sellele, et keskmiselt on nad reaalväärtuses veel tiputasemest madalamal. Suurem mahajäämus on muudes teenindavates tegevuses (umbes 22%) ja kinnisvarasektoris (14%) – esimene kajastab tõenäoliselt vähemalt osaliselt ka kasvanud ümbrikupalkasid ja teine kinnitab asjaolu, et kinnisvarasektori parimad ajad on pikaks ajaks möödas [arvestades palgalangust III kvartalis, võib väita, et jutud kinnisvarabuumist kirjeldavad parimal juhul helesinist unistust]. Suhteliselt ulatuslikult on reaalpalgad tipust maas avalikus halduses, majutuses ja toitlustuses, kunsti, meelelahutuse, hariduse, ehituse, veevarustuse, veonduse ja laonduse valdkonnas; mõneti vähem tervishoius, haldus- ja abitegevustes ning finantssektoris. Reaalpalk on positiivses pooles põllumajanduses, mäetööstuses, töötlevas tööstuses, energeetikas ning info ja side valdkonnas ning sisuliselt ka kutse-, teadus- ja tehnikalases tegevuses.
    Selline jaotus iseloomustab ühtelt poolt valdkondi, kus majandusarengud on head, kuid viitab ka tööjõu pakkumise ja nõudluse vahekorrale. Valdkondades, kus pakkumist on rohkelt või kus on suur osakaal madalat kvalifikatsiooni nõudvatel või kiiresti omandavatel ametitel, on ka palgatõus väiksem. Spetsiifilised oskused ja nõuded aga tõstavad üpris kiiresti palkasid. Tõenäoliselt on teatud mõju ka nn halli majanduse võimalustel – ümbrikupalkade (kasvõi osalise töötasuna) suur osakaal hoiab keskmist palka madalana. Ehitussektori suhteliselt kiire palgatõus sai ju alguse Maksuameti oluliselt intensiivsemast tegevusest. Väga võimalik, et töötajate registreerimisnõude kehtestamine, tõstab hõivatust ja palku veelgi. Muidugi töötab see meede aga üksnes juhul, kui selle järgimist ka kontrollitakse.
    Oodata on hõive kasvu aeglustumist ja võib-olla, et lühiajalist vähenemist, kuid palgatõus püsib suhteliselt tugev. Siiski võib arvata, et hiljemalt järgmise aasta II kvartalist palgakasv mõnevõrra pidurdub (IV ja I kvartalis tulevad aastapreemiad ja palgatasemete ülevaatamised paljudes ettevõtetes, lisaks veel avaliku sektori palgatõus).
    Ettevõtetel on viimane aeg mõelda sellele, mida tulevikus teha, sest see palganõudmiste kerge nõrgemine võib ka tulemata jääda, ning kui ta siiski tuleb, siis tõenäoliselt ikkagi lühikeseks ajaks. Muidugi võib alati loota, et tuleb uus hull kriis, mis võimaldab jälle palku kärpida… Sellele lootusele äriplaani ja tuleviku ülesehitamine võib aga olla üpris riskantne ettevõtmine vaatamata domineerivaks saanud pessimismimeeleoludele maailmas.
    Allikas: Maris Lauri blogi
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Tuuleaktsiatele hakkas puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.