ÄP: just sellist Eesti tööstust olemegi tahtnud

See muutus on toimunud majandusmulli lõhkemise järel. Kui Eesti viimast majandusbuumi tõukasid tagant odav laenuraha ning kiiresti kasvanud kinnisvarasektor, siis nüüd on kasvu (küll aeglase) veduriks tööstussektor. Tänavuses edetabelis on esile kerkinud just toidutööstussektor ja see on mitmes mõttes positiivne. Sealsetest arengutest on kindlasti eeskuju võtta teistelgi tööstusharudel.

Viimasel ajal on väga palju räägitud sellest, et Eesti eduvõti on eksport ning et me peaksime eksportööre nende äris eriliselt toetama ja soosima. Selle mantra varjus on aga kippunud ära ununema siseturul tegutsevad ettevõtjad. Tegelikult ei ole õige vastandada eksportööre ja siseturust sõltuvaid ettevõtjaid, sest mõlemad on meile olulised. Toidutööstussektor on just selline valdkond, kus taolist vastandumist ei toimu. Selles valdkonnas tegutsejatele on olulised nii sise- kui välisturg. Ehk toidutööstuse hea käekäik ei sõltu ära ainult sellest, kui palju õnnestub kaupa piiri taha saata, vaid tööstustel on oluline tegeleda koduturuga.

Toidutööstuste puhul pole ka suurt ohtu, et näiteks tööjõukulude kerkides see tööstusharu Eestist ära koliks ehk töökohad kuhugi mujale viiks. Tehaste ümberkolimise asemel peavad toidutöösturid otsima iga päev võimalusi, kuidas tootmine efektiivsemaks muuta ning pakutava kauba eest kliendilt kõrgemat hinda küsida. Seetõttu on toidutööstus muutunud Eesti üheks innovatiivsemaks tööstusharuks, kuigi tavatarbija ei pruugi seda poes käies panna tähele.