29 november 2013

ÄP: just sellist Eesti tööstust olemegi tahtnud

Täna juba 21. aastat järjest ilmuva Äripäeva Edukamate Ettevõtete edetabeli kohta võib öelda, et just sellisest Eesti ärimaastikust oleme unistanud. Eesti edukate ettevõtete pingerivis domineerivad tööstusettevõtted. Vahendusega tegelevast riigist on viimasel kolmel aastal saanud tööstusriik.

See muutus on toimunud majandusmulli lõhkemise järel. Kui Eesti viimast majandusbuumi tõukasid tagant odav laenuraha ning kiiresti kasvanud kinnisvarasektor, siis nüüd on kasvu (küll aeglase) veduriks tööstussektor. Tänavuses edetabelis on esile kerkinud just toidutööstussektor ja see on mitmes mõttes positiivne. Sealsetest arengutest on kindlasti eeskuju võtta teistelgi tööstusharudel.

Viimasel ajal on väga palju räägitud sellest, et Eesti eduvõti on eksport ning et me peaksime eksportööre nende äris eriliselt toetama ja soosima. Selle mantra varjus on aga kippunud ära ununema siseturul tegutsevad ettevõtjad. Tegelikult ei ole õige vastandada eksportööre ja siseturust sõltuvaid ettevõtjaid, sest mõlemad on meile olulised. Toidutööstussektor on just selline valdkond, kus taolist vastandumist ei toimu. Selles valdkonnas tegutsejatele on olulised nii sise- kui välisturg. Ehk toidutööstuse hea käekäik ei sõltu ära ainult sellest, kui palju õnnestub kaupa piiri taha saata, vaid tööstustel on oluline tegeleda koduturuga.

Toidutööstuste puhul pole ka suurt ohtu, et näiteks tööjõukulude kerkides see tööstusharu Eestist ära koliks ehk töökohad kuhugi mujale viiks. Tehaste ümberkolimise asemel peavad toidutöösturid otsima iga päev võimalusi, kuidas tootmine efektiivsemaks muuta ning pakutava kauba eest kliendilt kõrgemat hinda küsida. Seetõttu on toidutööstus muutunud Eesti üheks innovatiivsemaks tööstusharuks, kuigi tavatarbija ei pruugi seda poes käies panna tähele.

Selle sektori investeerimisaktiivsus on kohati olnud sunduslik, näiteks enne Euroopa Liiduga liitumist pidid tööstused tegema suuri investeeringuid, et tootmine euronõuetega vastavusse viia. Toona töösturite endi poolt palju kriitikat pälvinud nõudmiste tulemusena on meie tööstused aga märgatavalt kaasaegsemad, kui nii mõnegi vana liikmesriigi tootmisüksused. See on tõenäoliselt ka üks põhjuseid, miks on ettevõtted olnud eksportturgudel edukad.

Selle sektori edukate tulemuste üle on põhjust rõõmustada ka seetõttu, et toidutööstused on tihedalt seotud mitme teise ärivaldkonnaga. Näiteks põllumajanduse, kaubanduse, transpordiga, lisaks veel teadusasutused, millega on erinevad toidutootjad teinud head koostööd.

Eesti toidustöötuste areng on aeg-ajalt toimunud vastuvoolu Eesti välispoliitiliste prioriteetidega. Pärast 1990ndate lõpu Vene finantskriisi võeti suund Euroopa Liidu turule. See oli toona sundkäik, mis tegelikult aitas sektori kiiresti mõõnast üle. Sel sajandil on aga Vene turule mindud tagasi, kuigi pärast 2007. aasta pronksiööd on Eesti valitsus idaturu olulisust üritanud pisendada. Tallinna kilud, Tere hapukoor, Võru juust või Vana Tallinn on aidanud Eestit Venemaal rohkem tutvustada, kui EASi loodud skandaalsed matrjoškad.

Selles ei olegi midagi imelikku, et toidutööstus täna ilmuvas Äripäeva Eesti edukate edetabelis esile tõuseb. Oli ka aeg.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum