Ministeeriumite poolitamine toogu tulu

Uue valitsuse idee jagada kaks ministeeriumi kahe eri valdkondadega tegeleva ministri vahel ning kaotada regionaalministri ametikoht ei pruugi olla halb lahendus, kirjutab oma blogis riigikogu liige Andres Herkel.

Sotsiaal- ning majandusministeerium on aastatega kujunenud suurteks mugavustsoonideks, mis vajavad tuulutamist. Valdkondade jagamine kahe ministri vahel ühe ministeeriumi sees võib pakkuda selleks teatud võimaluse. Esimestest kirjeldustest pole siiski võimalik aru saada, milliseid eesmärke see struktuurimuutus kannab.

Kui eesmärk on lihtsalt uudsus või soomlaste jäljendamine, siis see iseenesest kasu ei too. Kui aga eesmärgiks on halduskulude vähendamine, asendustegevuste väljajuurimine ning poliitilise juhtimise lahutamine administratiivsest, siis võiks uuendusega nõustuda. Aga sedasama on vaja saavutada ka teistes keskasutustes.

Regionaalministri koha kaotamise juures tekib siiski küsimus, kas ja kuidas kavatsetakse haldusreformi temaatikaga edasi minna. Senini mängisid IRL ja Reformierakond kehva mängu, kus üks püüdis mobiliseerida reformi toetajaid ning teine selle vastaseid, aga tegelikkuses suurt midagi ei toimunud. Pärast mitu aastat kestnud tühja tööd pakkus minister Kiisler välja nn tõmbekeskuste mudeli, mis kindlasti pole parim, vaid kätkeb endas riigihalduse täiendava tsentraliseerimise ohtu.

Ometi oleks vaja teada, mida uus koalitsioon selles vallas ette võtab. Küsimus pole pelgalt omavalitsuste suuruses, vaid nende teovõimes, suutlikkuses ja sõltumatuses.

Autor: Andres Herkel, Peep Talimaa