Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ministeeriume pole vaja rutakalt poolitada
Moodsas riigikorralduses on pidevalt teemaks otstarbekus ja kokkuhoid valitsemiskuludes, sest need kipuvad ju mitmesugustel ettekäänetel tõusma. Eriti aktuaalne on see Eesti-suguses väikeriigis, tuletab meelde OÜ Toomtsentrum juhatuse liige Toivo Jürgenson (Isamaa ja Res Publica Liit).
Tänaselgi päeval on meil kohatu rääkida liiga õhukesest riigist. Tegelikult avalik sektor vohab, erasektoris on konkurents kohati moonutatud ja liiga tihti nähakse probleemide lahendusena järjekordse munitsipaalomanduses oleva ettevõtte loomist. Ametkondade võime koostööd teha nn horisontaalsete probleemide lahendamisel on tihti nigel.
Mart Laari teise valitsuse ajal (1999-2002) käis arutelu majandus- ning teede- ja sideministeeriumi ühendamisest. Toonagi oli kokkuhoid pidevalt teemaks. Valitsus pidi kohe 1999. aasta aprillis tegelema jooksva aasta eelarve 10% vähendamisega, sest eelmine valitsus oli jätnud pärandiks populistliku valimiskampaania ajal tehtud eelarve. Ministeeriumite ühendamise idee leidis suurt positiivset vastukaja. Seda toetas ka Laari teine valitsus, praktilised sammud astus juba Siim Kallase vahevalitsus.
Skeptikud jäid vähemusse – kes siis ikka riskib sattuda kokkuhoiu vastaste hulka. Tõsi, ka tolleaegse valitsuskabineti nõupidamistel juhtis mõnigi minister (sh siinkirjutaja) tähelepanu, et ELi riikides on meie ministril 3-4 kolleegi ning ainuüksi ELi komiteede istungitega seoses on meie omal samavõrra suurem koormus.
Olen nõus, et majandusvaldkonna juhtimises tuleks muudatusi teha. Tihti on aga probleemide põhjus hoopis poliitilise tahte ja töövõime puudus valitsuskoalitsioonis, siis ei aita ka ministeeriumite liitmine ja lahutamine. Seda oleme näinud näiteks välismajanduse temaatika juures.
Uus koalitsioon on sellele teemale lähenenud liiga tormakalt, vastavad seadusemuudatused on veel tegemata. See kõik võib tekitada kuluka segaduste perioodi. Need küsimused vajaksid rahulikku arutelu ja kindlasti oleks otstarbekam arutelu tulemus realiseerida juba pärast 2015. aasta riigikogu valimisi.
Autor: Peep Talimaa, Toivo Jürgenson
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.