26.03.14, 11:43

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeeriume pole vaja rutakalt poolitada

Moodsas riigikorralduses on pidevalt teemaks otstarbekus ja kokkuhoid valitsemiskuludes, sest need kipuvad ju mitmesugustel ettekäänetel tõusma. Eriti aktuaalne on see Eesti-suguses väikeriigis, tuletab meelde OÜ Toomtsentrum juhatuse liige Toivo Jürgenson (Isamaa ja Res Publica Liit).

Tänaselgi päeval on meil kohatu rääkida liiga õhukesest riigist. Tegelikult avalik sektor vohab, erasektoris on konkurents kohati moonutatud ja liiga tihti nähakse probleemide lahendusena järjekordse munitsipaalomanduses oleva ettevõtte loomist. Ametkondade võime koostööd teha nn horisontaalsete probleemide lahendamisel on tihti nigel.

Mart Laari teise valitsuse ajal (1999-2002) käis arutelu majandus- ning teede- ja sideministeeriumi ühendamisest. Toonagi oli kokkuhoid pidevalt teemaks. Valitsus pidi kohe 1999. aasta aprillis tegelema jooksva aasta eelarve 10% vähendamisega, sest eelmine valitsus oli jätnud pärandiks populistliku valimiskampaania ajal tehtud eelarve. Ministeeriumite ühendamise idee leidis suurt positiivset vastukaja. Seda toetas ka Laari teine valitsus, praktilised sammud astus juba Siim Kallase vahevalitsus.

Skeptikud jäid vähemusse – kes siis ikka riskib sattuda kokkuhoiu vastaste hulka. Tõsi, ka tolleaegse valitsuskabineti nõupidamistel juhtis mõnigi minister (sh siinkirjutaja) tähelepanu, et ELi riikides on meie ministril 3-4 kolleegi ning ainuüksi ELi komiteede istungitega seoses on meie omal samavõrra suurem koormus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olen nõus, et majandusvaldkonna juhtimises tuleks muudatusi teha. Tihti on aga probleemide põhjus hoopis poliitilise tahte ja töövõime puudus valitsuskoalitsioonis, siis ei aita ka ministeeriumite liitmine ja lahutamine. Seda oleme näinud näiteks välismajanduse temaatika juures.

Uus koalitsioon on sellele teemale lähenenud liiga tormakalt, vastavad seadusemuudatused on veel tegemata. See kõik võib tekitada kuluka segaduste perioodi. Need küsimused vajaksid rahulikku arutelu ja kindlasti oleks otstarbekam arutelu tulemus realiseerida juba pärast 2015. aasta riigikogu valimisi.

Autor: Peep Talimaa, Toivo Jürgenson

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

01.07.25, 12:52

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Börsiuudised

02.07.25, 15:32

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Saated

02.07.25, 14:22

Eestit võib varsti tabada sotsiaalmeedia spetsialistide üleküllus

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Erakonna Isamaa nimekirja kuuluv abilinnapea Kristjan Järvan (vasakul) ja sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski.

Tallinna valitsejad võtsid tehtut kokku ja heitsid varju Sõõrumaale

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 16 t
Toimumiskoht:
Tallinn