Ukraina kriisi kolm kasu

OMX Baltic0,12%319,35
OMX Riga−0,12%971,58
OMX Tallinn−0,07%2 230,03
OMX Vilnius0,21%1 509,47
S&P 500−0,02%7 805,45
DOW 30−0,35%51 670,1
Nasdaq −0,15%27 204,38
FTSE 100−0,06%10 650,33
Nikkei 2250,47%68 096,16
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%93,86

OMX Baltic0,12%319,35
OMX Riga−0,12%971,58
OMX Tallinn−0,07%2 230,03
OMX Vilnius0,21%1 509,47
S&P 500−0,02%7 805,45
DOW 30−0,35%51 670,1
Nasdaq −0,15%27 204,38
FTSE 100−0,06%10 650,33
Nikkei 2250,47%68 096,16
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%93,86

Paradoksaalsel kombel võib president Vladimir Putini omavolitsemine Ukrainas Eestile tähendada mitut positiivset arengut, milles võib sündida olulist pikaajalist kasu.

Esimene ja olulisim kasu oleks kahtlemata Euroopa tegelik majanduslik ja energeetiline lõimumine ehk siis euroliidu taassünd nii algupärases kui ka nüüdisaegses mõttes. Euroliidu loomise algne mõte, rahu hoidmine ja ühiste majandushuvide kaitsmine on seoses Krimmi annekteerimisega ning provokatsioonide ja jõudemonstratsioonidega Ida-Ukrainas omandanud aktuaalse mõõtme, mille elujõusse tasub täpselt sõnastatud eesmärki silmas pidades panustada pikema aja jooksul.

Energialiit. Kui Poola peaminister Donald Tusk kutsus Financial Timesi arvamusartiklis Euroopa Liidu liikmesriike üles looma energialiitu ja käsitlema selle rahastamist Brüsseli prioriteedina, siis mõistis ta kahtlemata, et ELi riikide valmidus energialiidu vajadust mõista on suurem kui eales varem. Sõltuvus Gazpromi gaasitarnetest ei ole enam mitte pelk majandusfakt, vaid emotsionaalselt koormatud julgeolekuküsimus. Teisalt pole ettepaneku elluviimine lihtne: kes on jälginud pangandusliidu sünnivalusid, see teab, kui raskesti sünnivad sageli vastandilike huvidega riike ühendavad otsused.

Eestil oleks energialiidu loomisest ainult võita hoolimata sellest, et ka Eesti maksumaksja tunnetab eeldatavasti mõne aja jooksul selle sünni kulu omal nahal. Tuski sõnul peaks EL panustama infrastruktuuri loomisse, mis tähendab, et suurem kulu jääb tõenäoliselt suuremate liikmesriikide kanda. Mida kiiremini Tuski külvatud seeme idanema hakkab, seda parem meile.

Teiseks, NATO tugevnemine on samuti Eesti huvides. NATO elujõu tõestuse parim lakmuspaber on see, kui Putin viiendat paragrahvi kunagi proovile ei pane – st rahvusvahelise kogukonna usk selle toimimisse on aprioorne, vajamata kogemuslikku tõestust. Venemaa kiusatust seda testida vähendab kindlasti NATO mereväe, õhuväe ja maismaavõimekuse kohalolek Eestis. NATOle endale on aga siinse heidutusvõime suurendamine elu ja surma küsimus: võimalus kahelda viienda paragrahvi ehk aluspõhimõtte toimimises ei ole kindlasti alliansi huvides.

Kolmandaks, lääneriikide üksteisemõistmise suurenemine Venemaa küsimuses, n-ö silmade avanemine on samuti Eestile kasulik. Mida laiapõhjalisemalt koonduvad lääneriigid sanktsioonides Venemaa suhtes ja mõistavad nendega seotud kahjude ühiselt kandmise vajadust, seda kasulikum Eestile. Lühiajalist majanduslikku kahju võib sellisel juhul käsitleda investeeringuna majandus- ja energiasõltumatu Euroopa tulevikku.

Pole halba ilma heata. Muidugi, Venemaa on Eesti jaoks viimastel aastatel olnud oluline kaubanduspartner ning nende sidemete kärbumise kahju tunnevad paljud ettevõtted valusalt. Samas on parem partneri tõelist nägu tunda kui tegelikkuse ees silmi sulgeda.

Meenutagem põhjust, miks NATO küberkaitsekeskus asub nimelt Tallinnas: ajendiks said 2007 küberrünnakud Eestis, siia rajamise argumentide hulka kuulus aga ka Eesti IT-riigi maine. 2007 sündmuste toimudes tundusid need läbini negatiivsed. Krimmi annekteerimises ja Ida-Ukraina lõhestamises on raske midagi positiivset näha, ent ometi leidub analüütikuid, kes näevad praegu toimuvas Ukraina enese uuestisünni võimalust. Kas see teoks saab, sõltub ühelt poolt Ukraina enda valikutest, teisalt aga lääne ühtsusest – ehk sellestsamast, mis on kasulik meile.

Ukraina kriisi kolm kasu

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised