Riigifirmad avaldavad palku absurdsel viisil

Tänavu on riigifirmades makstavatest palkades ülevaadet saada erakordselt raske, kirjutab ajakirjanik Kadri Põlendik.

Otse öeldes: see on täiesti absurdne, mismoodi peab riigifirmade juhatuste tasusid taga ajama. Varem avaldas majandusministeerium koondtabelina kõikide oma haldusala firmade juhtide tasud. Nüüd seda kohustust enam pole ja vabatahtlikult ei kipu keegi makstavat palka avaldama. Positiivne näide on siseministeerium, kes avaldas Andmevara palgad, ja lausa loogiliste võrreldavate tabelitena.

Juhtide tasusid tuleb nüüd otsida kolmest kohast. Esimene lootus on haldava ministeeriumi koduleht, seejärel ettevõtte enda koduleht – seal pole enamikul ettevõtetel palkade kohta üleüldse mingit infot, ja seejärel majandusaasta aruanne. Aruannete esitamisega on aega, mis tähendab, et osal on need veel esitamata. Või on siis aruandes kõikide töötajate palgakulu kokku arvestatud. Kui ka on välja toodud juhatusele makstud tasu, ei ole sellest kuigi palju kasu, kui ettevõtte juhatuses on kolm inimest.

Palgainfo leidmine on muutunud samahästi kui võimatuks pärast korruptsioonivastase seaduse muutmist. Uue korra järgi avaldatakse ametiisikute sissetulekud vaid siis, kui selle inimese puhul on – tsiteerides justiitsministeeriumi nõunikku Tanel Kalmetit –  „hinnatud sellise avaldamise vajalikkust korruptsiooniennetuse eesmärgist lähtudes“. Arusaamatu on siinkohal, kes seda korruptsioonikartust hindama peaks. Soodsa pinnase korruptsioonile loob ju nimelt see, kui avalikkus ei tea, kust ja kui palju riigiettevõtete juhid töötasu saavad.

Kiita tahaksin neid riigifirmasid, kes on kas palgaandmed inimeste kaupa oma kodulehel juba avaldanud või tegid seda vastusena päringule. Samas peaks selline käitumine olema täiesti enesestmõistetav, mitte esiletõstmise väärt. Maksumaksja raha kasutamine peaks igast küljest läbi paistma.