- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 5000,34%6 003,05
- DOW 300,26%42 325,07
- Nasdaq 0,51%19 621,13
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 5000,34%6 003,05
- DOW 300,26%42 325,07
- Nasdaq 0,51%19 621,13
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähem käibemaksu, rohkem kärpimist
Rahandusministeeriumi andmetel vähenes käibemaksu laekumine tänavu mais eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eestis 1,6 protsenti. Selline asi juhtus esimest korda pärast kriisi ehk 2009. aastat.
Rahandusministeeriumi andmetel vähenes käibemaksu laekumine tänavu mais eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eestis 1,6 protsenti. Selline asi juhtus esimest korda pärast kriisi ehk 2009. aastat. Kuigi käibemaksu laekumise langus pole suur, on toimetuse hinnangul valitsusel aeg tulude kasvatamise plaanid kõrvale jätta ja kärpekavad välja otsida. Oletada võib sama trendi jätkumist.
Käibemaksu vähenemine on kiire indikaator siseturu käitumise hindamiseks. Viimasel ajal on Eesti sisetarbimine isegi tubli olnud. See on omal kombel tasakaalustanud juba mitmendat kvartalit järjest olevat majanduslangust. Selge, et nii ei saanud kaua kesta. Pöördemoment tuli ja valitsus peab keskenduma kulude kokkutõmbamisele.
Käibemaksu laekumise vähenemine on esimene märk, et riigi kulud tuleb üle vaadata, ütles ka riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester IRList. Seevastu tema kolleegi, reformierakondlase Aivar Sõerdi hinnangul on mais vähenenud käibemaksu laekumise põhjal riskantne järeldustesse hüpata. Selles vaidluses tasub hoida siiski Sesteri poole. Ehkki temas kõneleb ka opositsioonivaim, näitavad märgid vajadust kulusid kärpida.
Vastuargumendina on üldine maksulaekumine ju hea. Tõepoolest, näiteks sotsiaalmaksu laekus mullu sama ajaga võrreldes 7,9 protsenti rohkem. See on aga märksa tagasiulatuvama vinnaga indikaator, peegeldades samas suurusjärgus olevat palgakasvu, mille otsused ulatuvad peamiselt eelmisse aastasse. Sellele kaardile aga panustada ei saa. Vinduva majanduse korral jõuab paratamatult kätte hetk, kus palgad enam ennaktempos ei kasva, ning sotsiaalmaksu laekumine samuti.
Euroopa Liidus tervikuna on majandusaktiivsus juba paar aastat stabiilselt paranenud ja majanduskasvu tempo kiireneb. Samme selle toetamiseks on astunud ka Euroopa Keskpank, alandades hiljuti näiteks intressimäärasid. See loob eeldused ka Eesti majanduse väljavaadete paranemisele, ent mitte kiiresti. LHV majandusanalüütik Heido Vitsur on välja toonud, et Eesti majandusliku tugevuse taga on olnud seni meie peamised ekspordipartnerid Soome ja Rootsi. Paraku näitavad just need riigid praegu ELi ühtesid nõrgemaid majandustulemusi. See pidurdab ka meie majanduse pöördumist paremuse poole.
Optimistlikud prognoosid. Kui sügisel prognoosis rahandusministeerium Eesti tänavuseks reaalseks majanduskasvuks 3,6 protsenti, siis tulemus tuleb märksa kehvem. Juba on ka ministeerium ise prognoosi korrigeerinud allapoole, kahele protsendile. Kuna aga eelarve tegemisel lähtuti esimesest numbrist, on kulude ülevaatamine paratamatu. Mida varem sellega algust teha, seda parem, et aasta lõpus ebameeldiv üllatus ei tabaks. Peaminister Taavi Rõivas on küll öelnud, et riigil on praegu umbes 40 miljonit eurot varuks, aga see võib sulada isegi kiiremini kui sooja talve lumi. See on ja ainult umbes kolmandik ühe kuu käibemaksu laekumisest.
Kindlasti tuleb valitsusel pöörata 180 kraadi ringi ka järgmise aasta eelarvekavade tegemine. Seni on üritatud valitsuskoalitsiooni ohtraid lubadusi kajastavale eelarvele kõikvõimalike maksumuudatustega täiendust leida. Hoiatusmärgid maksulaekumiste oodatavast vähenemisest ja meie majanduse loodetust pikemast vindumisest peavad pöörama valitsuse pilgu kärpekohtade otsimisele. Alustuseks tasuks välja otsida kas või rahandusminister Jürgen Ligi kärpekava, mis valitsuse vahetudes unustuse hõlma vajus.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
1
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
2
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele