Vähem käibemaksu, rohkem kärpimist

Rahandusministeeriumi andmetel vähenes käibemaksu laekumine tänavu mais eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eestis 1,6 protsenti. Selline asi juhtus esimest korda pärast kriisi ehk 2009. aastat. Kuigi käibemaksu laekumise langus pole suur, on toimetuse hinnangul valitsusel aeg tulude kasvatamise plaanid kõrvale jätta ja kärpekavad välja otsida. Oletada võib sama trendi jätkumist.

Käibemaksu vähenemine on kiire indikaator siseturu käitumise hindamiseks. Viimasel ajal on Eesti sisetarbimine isegi tubli olnud. See on omal kombel tasakaalustanud juba mitmendat kvartalit järjest olevat majanduslangust. Selge, et nii ei saanud kaua kesta. Pöördemoment tuli ja valitsus peab keskenduma kulude kokkutõmbamisele. 

Käibemaksu laekumise vähenemine on esimene märk, et riigi kulud tuleb üle vaadata, ütles ka riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester IRList. Seevastu tema kolleegi, reformierakondlase Aivar Sõerdi hinnangul on mais vähenenud käibemaksu laekumise põhjal riskantne järeldustesse hüpata. Selles vaidluses tasub hoida siiski Sesteri poole. Ehkki temas kõneleb ka opositsioonivaim, näitavad märgid vajadust kulusid kärpida.

Vastuargumendina on üldine maksulaekumine ju hea. Tõepoolest, näiteks sotsiaalmaksu laekus mullu sama ajaga võrreldes 7,9 protsenti rohkem. See on aga märksa tagasiulatuvama vinnaga indikaator, peegeldades samas suurusjärgus olevat palgakasvu, mille otsused ulatuvad peamiselt eelmisse aastasse. Sellele kaardile aga panustada ei saa. Vinduva majanduse korral jõuab paratamatult kätte hetk, kus palgad enam ennaktempos ei kasva, ning sotsiaalmaksu laekumine samuti.

Euroopa Liidus tervikuna on majandusaktiivsus juba paar aastat stabiilselt paranenud ja majanduskasvu tempo kiireneb. Samme selle toetamiseks on astunud ka Euroopa Keskpank, alandades hiljuti näiteks intressimäärasid. See loob eeldused ka Eesti majanduse väljavaadete paranemisele, ent mitte kiiresti. LHV majandusanalüütik Heido Vitsur on välja toonud, et Eesti majandusliku tugevuse taga on olnud seni meie peamised ekspordipartnerid Soome ja Rootsi. Paraku näitavad just need riigid praegu ELi ühtesid nõrgemaid majandustulemusi. See pidurdab ka meie majanduse pöördumist paremuse poole.

Optimistlikud prognoosid. Kui sügisel prognoosis rahandusministeerium Eesti tänavuseks reaalseks majanduskasvuks 3,6 protsenti, siis tulemus tuleb märksa kehvem. Juba on ka ministeerium ise prognoosi korrigeerinud allapoole, kahele protsendile. Kuna aga eelarve tegemisel lähtuti esimesest numbrist, on kulude ülevaatamine paratamatu. Mida varem sellega algust teha, seda parem, et aasta lõpus ebameeldiv üllatus ei tabaks. Peaminister Taavi Rõivas on küll öelnud, et riigil on praegu umbes 40 miljonit eurot varuks, aga see võib sulada isegi kiiremini kui sooja talve lumi. See on ja ainult umbes kolmandik ühe kuu käibemaksu laekumisest.

Kindlasti tuleb valitsusel pöörata 180 kraadi ringi ka järgmise aasta eelarvekavade tegemine. Seni on üritatud valitsuskoalitsiooni ohtraid lubadusi kajastavale eelarvele kõikvõimalike maksumuudatustega täiendust leida. Hoiatusmärgid maksulaekumiste oodatavast vähenemisest ja meie majanduse loodetust pikemast vindumisest peavad pöörama valitsuse pilgu kärpekohtade otsimisele. Alustuseks tasuks välja otsida kas või rahandusminister Jürgen Ligi kärpekava, mis valitsuse vahetudes unustuse hõlma vajus.

Autor: 1185-aripaev