- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,12
- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tragöödia avab maailma silmad
Paraku tuleb tõdeda, et laia maailma teadvusse jõudis sõjategevus Ukrainas alles nii traagilisel moel selgemalt pärale.
Ehkki Hollandist Malaisiasse teel olnud Malaysia Airlines´i lennuki allatulistamise uurimine pole veel kuigi kaugel, on tegelikult juba selge, mis on selle tragöödia põhjuseks. Selleks on sõda, mis sisuliselt juba pool aastat Euroopa ühes suuremas riigis Ukrainas käib.
Paraku tuleb tõdeda, et laia maailma teadvusse jõudis see sõjategevus alles nüüd ja nii traagilisel moel selgemalt pärale. Lennuki allatulistamine saab kahtlemata pöördepunktiks, aga veel pole selge, kuhu suunda ja millise kiirusega asjad nüüd liiguvad.
Ajaloost laias laastus paralleeli otsides võib meenutada, et 1915. aasta 7. mail uppus Iirimaa ranniku lähistel Saksa allveelaevalt saadud torpeedotabamuse ja sellele järgnenud plahvatuse tõttu reisilaev Lusitania. Ligi 1200 inimese hukkumine tõi toona ülejäänud maailma, eeskätt siis Ameerika Ühendriikide elanike teadvusse, et Euroopas käib sõda, mida nüüd Esimeseks maailmasõja nime all tunneme.
Ehkki Saksamaa oli eelnevalt hoiatanud, et Suurbritanniat ümbritsevad veed on kuulutatud sõjatsooniks, ning Saksa saatkond USAs oli koguni avaldanud ajalehes kuulutuse, et inimesed Lusitanial ei reisiks, oli reisilaeva põhjalaskmine mõistagi šokiks. Ning ühtlasi üheks ajendiks, et USA paar aastat hiljem Saksamaale sõja kuulutas ning maailmasõtta astus.
Praeguse tragöödia puhul ei ole veel teada, millise käigu sündmused võtavad. Aga senine suuresti patiseisule sarnane olukord enam ei jätku, see on selge. Ukraina sündmustest on saanud üleilmne kõigile tunnetatav kriis. Arvatavasti järgnevad nüüd senisest märksa suuremad rahvusvahelised pingutused (vahe)rahu saavutamise ja Ukraina terviklikkuse taastamise nimel. Suurbritannia paluski seoses Ukraina olukorraga kohe kiiresti kokku kutsuda ÜRO julgeolekunõukogu.
Sõjategevuslikus mõttes võib see tuua edu Ukraina armeele, kel õnnestub Ida-Ukraina nn separatistide üksusest jagu saada. Esiteks võib väheneda Venemaa võimalik tugi separatistidele ning viimastel endil võib olla samuti soov võimalikult kiiresti Ukrainast pageda, eeskätt üle piiri Venemaale pakku minna. Teisalt võib aga samal ajal veelgi kasvada lääneriikide abi Ukrainale vägedele.
Sanktsioonid võivad karmistuda. Samuti võib kiiremini kätte jõuda hetk, kus Putini režiimi vastu suunatud sanktsioone veelgi laiendatakse ja karmistatakse.
Suureks löögiks on lennukikatastroof kahtlemata ka Malaysia Airlines´ile, kelle jaoks on tegemist juba teise traagilise sündmusega lühikese aja jooksul. Mäletatavasti kuulus samale firmale ka lennuk, mis jäi märtsis tõenäoliselt India ookeani kohal saladuslikult kadunuks. Firma aktsiad näiteks on langenud 80% võrreldes viia aasta taguse ajaga, samas kui riigi aktsiaturg tervikuna on samal ajavahemikul 80% kasvanud.
Nagu on öelnud president Toomas Hendrik Ilves, on igal juhul vajalik läbi viia lennukatastroofi põhjuste rahvusvaheline, objektiivne, kiire ja pädev uurimine. „Kõik katsed seda takistada, eksitada või aeglustada on lubamatud,“ sõnas Ilves oma reedeses avalduses. Ise küsimus on see, kui kiiresti ja tõhusalt sellega sisulist algust saadakse teha. Aga 298 reisija ja meeskonnaliikme surma süüdlaste väljaselgitamisele ja karistamisele alternatiivi ei ole.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Enimloetud
1
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
2
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele