• OMX Baltic−0,19%321,24
  • OMX Riga0,84%987,12
  • OMX Tallinn−0,28%2 264,45
  • OMX Vilnius0,03%1 502,16
  • S&P 5000,7%7 676,77
  • DOW 300,28%52 361,58
  • Nasdaq 0,82%26 169,38
  • FTSE 1000,72%10 767,33
  • Nikkei 225−0,8%62 189,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,28
  • OMX Baltic−0,19%321,24
  • OMX Riga0,84%987,12
  • OMX Tallinn−0,28%2 264,45
  • OMX Vilnius0,03%1 502,16
  • S&P 5000,7%7 676,77
  • DOW 300,28%52 361,58
  • Nasdaq 0,82%26 169,38
  • FTSE 1000,72%10 767,33
  • Nikkei 225−0,8%62 189,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,28
Boliivia presidendi hiljutist ettepanekut Venemaale liituda arengumaid koondava organisatsiooniga G77 võib vaadata pigem poliitilise solidaarsusžestina, selgitab diplomaat Jüri Seilenthal.
Ühendus G77 (praegu G77 ja Hiina) loodi 50 aastat tagasi ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) lõpus, esindamaks just iseseisvunud arenguriikide huve. G77 tegutseb eelkõige ÜRO raamistikus ning majandus-, arengu- ja sotsiaalteemadega. On selge, et need riigid on viimase poolsajandiga erinevalt arenenud. Sestap on mõned riigid ühendusest lahkunud ning lisandunud on uusi, eelkõige neid, kes iseseisvusid pärast 1964. aastat.
Venemaale esitas kutse liituda G77ga Boliivia president Evo Morales ja küllap tema ka kõige paremini teab, miks. Majandusnäitajad pole riigi kuulumisel sellesse ühendusse tegelikult argument – näiteks Katari ja Bhutani majanduslik vahe on tohutu. Põhimõtteliselt sobiks sinna iga riik, oluline on pigem üldine vaade arenguküsimustele ja enesemääratlus.
Seega julgen arvata et tegu on pigem poliitilise solidaarsusžestiga. Vene diplomaadid, kellega sel teemal rääkinud olen, ei ole küll kuidagi liikmeks saamise soovi või plaani kinnitanud.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele