Statistiline ime pani SKP kasvama?

Statistikaameti poolikud andmed ajavad tarbetult segadusse, arvab Äripäeva toimetaja Harry Tuul.

Täna teatas statistikaamet, et teise kvartali majanduskasv oli 2,2 protsenti, mis üllatas paljusid analüütikuid. Eriti arvestades, et esimeses kvartalis majandus kahanes 1,9 protsenti. Bloombergi neljalt analüütikult tellitud prognooside järgi pidi Eesti majandus tänavu teises kvartalis hoopis 0,4 protsendi võrra langema. 

Mis juhtus? Vastus peitub numbrimaagias. Nimelt kaasnes statistikaameti teatega hoiatus, et numbri võrdlemisel varasemaga tuleb olla ettevaatlik, sest majanduskasvu näitajad põhinevad korrigeeritud sisemajanduse koguprodukti aegreal, mis avalikustatakse täies pikkuses alles 8. septembril.

Nimelt lähevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti, septembrist Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamises üle uuele metoodikale. Sellest johtuvalt võib Eesti sisemajanduse kogutoodang statistikaameti hinnangul kasvada 2-3 protsentipunkti võrra! Nii on meetodi kasutusele võtnud EL-i riikides sisemajanduse kogutoodangu väärtus keskmiselt kasvanud 2,4%, Hollandis muutus SKT statistikastandardi uuendamise tulemusel koguni 7,6%, Prantsusmaal 2,3%.

Teisisõnu on praegu üleminekuaeg, kus vana süsteem enam ei kehti ning uut ei saa täismahus kasutada. Miks sellist hinnangut üldse vaja on? „See ajab tarbijaid küll segadusse, aga me avaldame kiirhinnangu just sellepärast, et kui me septembri alguses uute aegridadega välja tuleme, siis täpsustatud hinnangu puhul tuleb sisse suurem vahe, kui kogu aegrida on uus,“ põhjendas statistikaamet.

Kas saite aru? Mina küll mitte. Oleks olnud loogilisem ja lihtsam jätta poolikud andmed avaldamata. Segadust olnuks kordades vähem ja usaldusväärsus samavõrra rohkem. Praegu jääb igatahes arusaamatuks, kas majandus pöördus rõõmustavalt ja üllatavalt kasvule või on tegu statistilise imega.

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul