• Jaga lugu:

    Statistik: SKP kasvunumber pole veel mullusega võrreldav

    Täna hommikul Statistikaameti teatatud majanduskasvu määr 2,2 protsenti on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide põhjal koostatud kiirhinnang, mis ei arvesta elanikkonna tarbimist ega sissetulekuid, vaid tootmist.

    Tänavune teise kvartali majanduskasvu määr 2,2 protsenti pole võrreldav mullu sama aja majanduskasvuga, sest esialgne kiirhinnang on tehtud revideeritud aegrea põhjal, mis arvestab vaid tootmist ning üksikuid majandussektoreid, selgitas Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Annika Laarmaa.
    Lõtk andmebaasis
    „Need kaks numbrit ei ole võrreldavad. Me avaldame igal aastal augusti alguses teise kvartali kohta kiirhinnangu, mis tehakse revideeritud aegrea põhjal. Kuuks ajaks tekib lõtk, mil  andmebaasis on veel vanad aegread. See pole midagi erakordset. Täna välja tulnud kiirhinnang on tehtud revideeritud aegrea põhjal, kus on uuendatud 2010. aasta numbrid ja 2012. aasta kohta on kasutatud ettevõtete kompleksset kalendriaasta aruannet. Kogu selle aegrea avaldame septembri alguses, aga alati oleme lähtunud revideerimispoliitikast, et avaldame selle aegrea põhjal ka kiirhinnangu,“ selgitas Laarmaa.
    Kiirhinnangus nappis andmeid
    Laarmaa sõnul ajab kiirhinnang küll tarbijaid segadusse, aga Statistikaamet avaldab selle sellepärast, et kui septembri alguses tulla välja kohe uute aegridade põhjal tehtud hinnanguga, siis täpsustatud hinnangu puhul tuleb mullusega võrreldes liiga suur erinevus.
    „Septembri alguseks on meil palju rohkem ja täpsemaid andmeid, praeguse arvu panime põhimõtteliselt kokku Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide info põhjal. Meie enda majas oli ka pisut kiirstatistikat töötleva tööstuse ja jaekaubanduse kohta. Septembri alguseks saame täiskomplekti kvartaalse ettevõtluse andmeid. Praegu panime SKP kokku vaid tootmise põhjal, kuid septembri alguseks lisame arvutusse juba ka tarbimise ja sissetulekud,“ täpsustas ta.
    Sügisel paralleelsed metoodikad
    Lisaks tuleb Statistikaamet septembris välja ka uue majanduskasvu arvutamise metoodikaga. Amet on lubanud Eurostatile, et esialgu tullakse välja kahe paralleelse aegreaga, seega on praegune hinnang 2,2% võrreldav vähemalt ühe aegrea suhtes, lisas Laarmaa.
    Septembri alguses tuleme välja lisaks uue metoodikaga. Tuleme välja korraga kahe erineva metoodikaga aegridadega, praegu on meil Euroopa rahvamajanduse arvepidamissüsteem 95, uus metoodika on 2010 versioon. Me oleme ka Eurostatile lubanud, et tuleme välja kahe paralleelse aegreaga, et praegune hinnang 2,2 on võrreldav vähemalt ühe aegrea suhtes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Goldman Sachs tõstis S&P 500 hinnasihti
Investeerimispanga Goldman Sachsi strateegid tõstsid Standard & Poor’s 500 indeksi selle ja järgmise aasta prognoose, tuues põhjusena välja oodatust paremad kasumid ning madalad intressimäärad, vahendab MarketWatch.
Investeerimispanga Goldman Sachsi strateegid tõstsid Standard & Poor’s 500 indeksi selle ja järgmise aasta prognoose, tuues põhjusena välja oodatust paremad kasumid ning madalad intressimäärad, vahendab MarketWatch.
Combimill sai konkurentsiametist tehinguks loa
Saematerjali tootja Combimill Sakala koos Vindoriga sai konkurentsiametilt loa osta pool Puit-Profiilist, mis tegeleb liimpuidust akna- ja uksedetailide toorikute tootmisega.
Saematerjali tootja Combimill Sakala koos Vindoriga sai konkurentsiametilt loa osta pool Puit-Profiilist, mis tegeleb liimpuidust akna- ja uksedetailide toorikute tootmisega.
Rootsist ähvardab tsemendikriis
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.