• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,17
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,17
Maailma suurima rauatarbija Hiina jahenev nõudlus terase järele ja globaalsete rauatootjate üha kasvav ületootmine on paisanud rauamaagi hinna tooraineturul viie aasta põhja ja langusel ei paista otsa.
Maailma suurim rauamaagitootja Vale kaevandab oma toorme Brasiilia maapõuest.
  • Maailma suurim rauamaagitootja Vale kaevandab oma toorme Brasiilia maapõuest.
  • Foto: Bloomberg
Kuidas lõigatata kasu?
Rauamaagi derivatiivide börsiväline turg on vähelikviidne ja väljasuremise äärel, eriti Euroopas. Meie pank saab pakkuda rauamaagi hinna fikseerimiseks börsivälist finantsinstrumenti (nt tooraine swapi), mis korreleerub Aasia turuga. Meil puudub vastaspool, kes pakuks hinna fikseerimist rauamaagile, mille hind korreleeruks Euroopa turuga. Investor kes soovib panustada kontsentreeritumalt rauamaagile peaks ilmselt ostma otse selliseid aktsiaid nagu Vale, BHP Billiton või Rio Tinto.
Allikas: Robert Uudisaru, Swedbank LC&I Markets Estonia valuuta, toorme ja intressi toodete vanemspetsialist.
Rauamaagi hind on tänavu langenud ligemale 44%, 76,2 USA dollarile tonnist ja maailma suurimad rauatootjad BHP Billiton, Rio Tinto Group ning Vale toodavad maaki täistuuridel edasi. Globaalne nõudluse jahenemine ning enam kui 30% rauamaagi eksporditurust moodustava Hiina aeglustuv tarbimine on pannud suurpangad ja analüüsimajad üksteise võidu tulevate aastate hinnaprognoose langetama.
Loetud päevad tagasi avaldatud analüüsis langetas USA suurpank Citigroup rauamaagi 2015. aasta esimese kvartali hinnaprognoosi 82 dollarilt 72 dollarile ja teise kvartali prognoosi 80 dollarilt 65 dollarile. Laias laastus samasse vahemikku jäeti ka kogu aasta prognoos.
Mõne päeva eest kärpis prognoose ka Australia & New Zealand Banking Group (ANZ). Panga teatel maksab tuleval aastal tonn rauamaaki keskmiselt 78 USA dollarit. Varem prognoositi 101 dollarit tonni kohta ning uue prognoosi kohaselt ei ületa rauamaak 100 dollari piiri vähemalt mitte enne 2018. aastat. Samas ei usu panga analüütikud ka seda, et hind võiks kukkuvad allapoole 70 dollarit.
Ta selgitas, et Hiina kinnisvara, infrastruktuuri ja tootmise ülesehitamise buum odava laenurahaga tekitas toormete järele kiire nõudluse kasvu eelmise kümnendi algusest kuni viimaste aastateni, mis viis rauamaagi hinna üles. Kiire hindade kasv pani omakorda tootjaid agressiivselt tootmist suurendama, eeldades, et Hiina eelmise kümnendi kasv jätkub ka praegusel kümnendil.
Kiivramehe sõnul on selle arvestusega valusalt mööda pandud, sest võlakoormuse kasv ei ole olnud jätkusuutlik ja praeguseks on rauamaagiturg tugevas ülepakkumises Austraalia tootjate mahtude kasvatamise tõttu ning pakkumise kasv sealsete tootjate poolt jätkub. Samuti on kängurude maa odavaima tootmiskuluga rauamaagi kaevandaja.
„Vaadates pikaajalisi tsükleid, siis üldjuhul tulevad hinnad lõpuks odavaima tootmiskulude juurde tsükli lõpus tagasi,“ selgitas Kiivramees, kelle sõnul võib eeldada, et rauamaagi hind jõuab lähiaastatel 30-50 dollari juurde tonnist. Ta lisas, et toormehindade tsüklid vältavad tihti kuni 30 aastat, mil 20 aastat liiguvad hinnad inflatsiooniga kohendatult külgsuunas, et siis 10 aastat järsult üles söösta.
Nii näebki Kiivramees langenud toormehindade taustal suurima kaotajana Austraaliat, kus suur osa majandusest on tugevalt kaldu maavarade kaevandamise ja sellega seotud investeeringute poole – kaevandusse suunatud investeeringute osakaal SKPsse on tõusnud 7%ni, samas kui ajalooline keskmine on olnud pigem 1% juures.
Samuti on viimastel aastatel väga agressiivselt kasvatatud tootmismahte laenuraha abiga, aga hindade langus muudab projektide tulusust oluliselt halvemaks. „Viimane kümnend on riik kasvanud just toormesektori investeeringute najal, mis nüüdseks on ümber keeramas ning teised majandusharud ei ole ülehinnatud Austraalia dollari tõttu maailmaturul konkurentsivõimelised,“ nentis Kiivramees. „Lisaks on kaotajad veel Brasiilia ja mitmed teised Ladina-Ameerika riigid.“
Kindlasti saavad löögi ka väiksed kaevandusfirmad, kelle tootmiskulud on globaalsete suurtootjate omadest oluliselt kõrgemad. Praeguseks on uksed sulgenud juba mitmed Hiina väiketootjad. Juba mõnda aega on allapoole vajunud ka suurkontsernide aktsiad. Näiteks on viimase nädalaga Brasiilias tegutsev maailma suurim rauamaagi tootja Vale kukkunud 8 aasta madalaimale tasemele.
Eeldusel, et raua hinnad hakkavad tõusma on üks võimalus rauatoorme liikumistelt kasu lõikamiseks soetada terasetootjate indeksfond SLX (Market Vectors Steel Index Fund), mis jälgib New Yorgi börsil noteeritud terasetootjate käekäiku peegeldavat Arca Steel indeksit.
Kui otseselt langusele mitte panustada, siis pigem peaks Kiivramehe sõnul vältima toormetega seotud aktsiaid ja valuutasid, isegi kui need võivad esmapilgul tunduda odavad. Võimalusi võiks otsida turgudelt, mis sellest trendimuutusest kasu saavad. Ta toonitas, et arenevad turud nagu Venemaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Brasiilia ja muud Ladina Ameerika riigid, mis moodustavad suure osa arenevate turgude indeksite ja indeksfondide sisust, on sarnaselt Austraaliale toormehindade langusele väga avatud.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele