Nordea tippanalüütik: hüperinflatsioon juba ilmutab end

Järgneb intervjuu Jakobseniga.

Milline on USA majanduse väljavaade?

Ma arvan, et 2015 ja 2016 saavad olema paremad aastad, kui seda oli eelmine aasta, mis tegelikult oli väga hea USA majandusele. Eelmisel aastal nägime 15 aasta tugevaimat tööhõive kasvu. Tõenäoliselt nii tugevat kasvu me sel aastal küll ei näe, aga tõenäoliselt saab majanduskasv tugev olema. SKT kasvu näeme tõenäoliselt käesoleval ja järgmisel aastal 3 protsendi lähedal, mis on oluliselt rohkem kui eelmisel aastal. Seega ma usun, et USA makromajanduse põhinäitajad pole veel nii soodsad olnud 10 aasta jooksul.  Kõik see näitab seda, et USA majanduse kasv on jätkusuutlik. Ja sellised arengud on positiivne faktor ettevõtete tulemustele ja seega ka aktsiahindadele. Kuid ma kardan, et me võime näha järsku tõusu intressimäärades ja see võib olla negatiivne faktor aktsiahindadele.

Kas endine USA keskpanga juht Ben Bernanke käitus õieti, kui lasi intressid nulli lähedale ja hakkas raha trükkima?

Ma arvan, et seda on praegu liiga vara öelda. Seni arvan, et ta on olnud edukas, kuid me peame nägema selle äärmiselt agressiivse rahapoliitika pikaajalisi mõjusid. Föderaalreservi uus juht Janet Yellen seisab silmitsi suurte väljakutsetega viia rahapoliitika normaalsetesse tingimustesse. Yellen peab tõstma intressimäärasid nulli lähedalt normaalsetele tasemetele ja see on tase, mis on 4 protsendi lähedal. Samal ajal peab Föderaalreserv normaliseerima enda bilansi suurust, mis on võlakirjade ostmise programmi tõttu tohutult kasvanud. Föderaalreserv seisab seega silmitsi suurte väljakutsetega ja normaliseerumise protsess saab tõenäoliselt olema väga konarlik. Seetõttu on veel vara öelda, kas Bernanke otsus oli õige või mitte.

Mõned väidavad, et rahatrükk toob hüperinflatsiooni. Miks pole seda USAs juhtunud?

See pole ennast ilmutanud traditsioonilisel viisil nagu tarbijahindade järsus tõusus, vaid väga tugevas varade hindade tõusus. Ma arvan, et USA riskantsete varade nagu aktsiate ja võlakirja hindade tõusud on äärmusliku rahapoliitika tulemus. Seetõttu võiksime seda nimetada mitte küll otseselt hüperinflatsiooniks, vaid varahindade inflatsiooniks. Samas ma ei usu, et me näeksime tarbijahindadele järsku tõusu. Ühe aastaga võib inflatsioon USAs tõusta ehk ainult 2 protsenti.

Miks ei võiks pidu börsidel kesta ning keskpangad jätkata rahatrükkimisega igavesti?

Lõdva rahapoliitika moonutaks varade hindasid ja looks erinevates sektorites mulle. Me oleme seda näinud ka varem, kui USA kinnisvaraturul oli suur mull lõdva rahapoliitika tõttu. Ma ei usu, et me näeksime praegu kinnisvaramulli USAs, vaid teistes maailma piirkondades. Mulle teevad praegu eriti muret mullid aktsiahindades ja võlakirjade hindades. Eriti olen mures arenevate turgude pärast. Mõned neist seisavad silmitsi väga keeruliste sündmustega, kui Föderaalreserv peaks alustama intressimäärade tõstmisega. Need riigid võivad kogeda suurt raha väljavoolu ning nende eelarvedefitsiit võib suure tõusu teha.

Ajaloos on näiteid sellest, kuidas mitmed riigid satuvad hätta, kui Föderaalreserv asub enda rahapoliitikat normaliseeruma ja intressimäärasid tõstma. Ma usun, et midagi sarnast võime ka nüüd näha.

Miks ei oleks võinud Euroopa Keskpank rahatrükiga alustada samal ajal kui Föderaalreserv?

Euroopa Keskpank ootas tõenäoliselt seetõttu kauem, et 2008-2009 kriis oli USA kriis, mis levis väga kiiresti ja sellest sai globaalne kriis. Sütik sellele kriisile oli USA eluasemeturu kokkukukkumine. Föderaalreserv oli esimene, kes sel ajal reageeris. Euroopa Keskpank on tõesti liiga hilja alustanud enda kvantitatiivse leevendamisega, kuid selleks on ka mitmeid põhjuseid. Üheks selliseks põhjuseks on see, et Euroopa Keskpangal on raskem langetada nii keerulisi ja vastuolulisi otsuseid. Nendes otsustes on vaja paljude riikide heakskiitu. Kuid ega ka Ameerika keskpangal pole selliseid otsuseid kerge langetada. Ka seal on pangasiseselt palju vastuseisu olnud. Kuid USAs oli süsteemi võimalik rohkem töödelda, kui Euroopas.