• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Valuutavahetuse ja kullamüügiga tegeleva Tavidi suuromanik Alar Tamming ütles, et kulla hinnatõusu on tekitanud olukord, kus järjest rohkem investoreid soovib elektroonilist kulda vahetada füüsilise vastu.
Tavidi suuromanik Alar Tamming.
  • Tavidi suuromanik Alar Tamming.
  • Foto: Andres Haabu
„Taoliste sündmuste loogiliseks jätkuks ongi kulla hinnatõus,“ ütles Tamming ja lisas, et elektroonilise ja nõudmisel kohaletoimetatava füüsilise kulla suhe on toorainebörsil järsult kasvanud.
Kulla hind on aasta algusest kallinenud 14 protsenti. Eelmisel nädalal kallines kuld 7,1 protsenti, mis on viimase seitsme aasta suurim nädalane tõus.
Investorite janu füüsilise kulla järele on põhjustanud aga keskpangad ja valitsused, kes on liiga palju majandusse sekkunud ja sellega probleeme tekitanud. Lisaks sellele väitis Tamming, et finantskriis on juba alanud.
 „Selle aasta jaanuari lõpuks jõudis see suhtarv 542 elektroonilise ühikuni 1 ühiku füüsilise kulla kohta. On selge, et nii pikaajaline turumoonutus hakkab mingil hetkel kogu süsteemi mõjutama. Kohe, kui investoritel tekib soov oma elektrooniline kuld ka arvutiekraanidel olevate bittide asemel kätte saada, siis tulevad süsteemi tugevad error'id.“
„Nii ka juhtus. Järjest rohkem hakati soovima ka füüsilist kulda. Esialgu püüti ladudest endiselt oma kliente korralikult teenindada. Kuid väljavõtmine ületas peagi kriitilise piiri. Comexi registreeritud kullavarud vähenesid 26. jaanuaril ühe päevaga 73 protsenti. Summaliselt on tegemist suhteliselt väikse kogusega (laoseis kukkus 275 325 untsilt 73 980 untsini), kuid see näitab maailmas eksisteerivaid suundumusi,“ põhjendas ta.
Loogiline jätk on kulla hinnatõus
Tamming lisas, et taoliste sündmuste täiesti loogiliseks jätkuks ongi kulla hinnatõus, sest endiselt on elektroonilist kulda füüsilise kullaga võrreldes liiga palju käibes. Tema sõnul toob kulla hinnatõus ladudele natuke leevendust. Kui kohale toimetamise soovid jätkuvad, siis on aga oodata edasist hinnatõusu.
 „Ainus võimalus hinnalanguseks oleks see, kui kulda hakatakse suurelt lühikeseks müüma. See põhjustaks aga veelgi suuremat huvi füüsilise kulla vastu. Seetõttu on suurem hinnalangus äärmiselt ebatõenäoline. Ilmselt on ka investorid hakanud aru saama, et elektrooniline ja reaalvara on kaks erinevat asja, mida saab teatud ajahetkedel üksteise vastu vahetada. Murrangulistel perioodidel muutub üks nendest kahest väärtusetuks. Igaüks võib arvata, kumb,“ hoiatas ta.
Finantskriis on alanud
Praegust turgude ja majanduse olukorda kommenteerides ütles Tamming, et just on alanud kõigi aegade suurim ja võimsam finantskriis, mis ei lõppe enne, kui toimub sekkumise vähendamine.
„Seetõttu prognoosin, et kulla hind jätkab edasist tõusu nii kaua, kuni finantssüsteemis toimuvad normaalsele turumajandusele viivad muutused. Kuna turumajandus eeldab sekkumise vähendamist, aga keskpangad teevad vastupidist ning püüavad süsteemi päästa intresside imevigurite ja teiste kõlavate sõnadega nagu "kvantitatiivne lõdvendamine,“ siis lähiajal paranemist ja normaliseerumist oodata ei ole."

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele