Madalad
naftahinnad on OPECi liikmetele aga juba pikema aja vältel valmistanud suurt peavalu. Kannatanud on nii vaesemad riigid kui ka jõukamad liikmed nagu Golfi lahe riigid.
Pingeid on OPECi liikmete vahel olnud tunda aga juba alates 2014. aasta novembrist ning need on üha kasvanud.
Pinged said alguse peamiselt sellest, et OPEC otsustas jätkata nafta pumpamist rekordtasemel, seda hoolimata globaalsete naftahindade langusest. OPEC-l oli ametlik tootmispiirang – 30 miljonit barrelit päevas, kuid see tühistati detsembris. Piirangu tühistamine võimaldas liikmesriikidel toota piiramatul hulgal naftat, suurendades sellega globaalset naftavarude ülejääki veelgi enam.
Otsust nähti peamiselt
Saudi-Araabia juhitava strateegiana, mille eesmärgiks oli säilitada turuosa OPEC-sse mittekuuluvate konkurentide suhtes. See aga haavas eelkõige naftaühenduse vaeseimaid liikmeid ehk nö õrna viisikut –
Venetsueelat, Nigeeriat, Liibüat, Alžeeriat ning
Iraaki.
Naftahinnad on küll sellel aastal hakanud paranema, kuid see, kas OPEC suudab ennast taas ühtseks organisatsiooniks üles ehitada, näitab vaid aeg.
Peale uudise ilmumist kukkus
Brenti toornafta hind 1,4%, barreli hinnaks kujunes 49,04 dollarit.
WTI toornafta hind kukkus 1,7% ning barrel maksis 48,17 dollarit.