• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • 17.09.16, 10:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toorainete hinnatõus saab peagi otsa?

Toorainetesse voolab kümnete miljardite kaupa raha, aga hinnatõus ei pruugi jätkuda, arvavad analüütikud.
Kakao hind on viimasel ajal langenud.
  • Kakao hind on viimasel ajal langenud.
  • Foto: EPA
Investorite raha on toorainetesse voolanud kiireimas tempos alates finantskriisist, sest negatiivsed intressid on suurendanud reaalvarade atraktiivsust. Tõus võib aga pöörduda, sest metallide ja nafta hind on veidi langema hakanud ning pikaajalised investorid on asendunud lühiajalistega.
Ohtu tõestab asjaolu, et turule on domineeerima jäänud peamiselt spekulatiivsed fondid ning paljud pikaajalised investorid on sektorist loobunud.
Esimesel poolaastal on toorainetel läinud väga hästi. Selle aasta esimese seitsme kuuga on toorainetesse voolanud 51 miljardit dollarit, mis on suurim maht alates 2009. aastast, teatas Barclays pank.

Artikkel jätkub pärast reklaami

See on toorainesektorile heaks kosutuseks, sest hinnad on langustrendis olnud juba 2011. aastast saati. Just samal aastal hakkas maailma suurima tooraineimportija Hiina nõudlus jahenema. Mõni aasta hiljem jõudis tööstusmetallide turule suur ülepakkumine. 2014. aastal jõudis ülejääki ka naftaturg, mis pani barrelihinna kiiresti kukkuma.
19 toorainest koosnev Thomson Reuters/Core Commodity CRB indeks kallines selle aasta esimese kuue kuuga üle 10 protsendi. Praeguseks on pool sellest tõusust ära antud ja analüütikud arvavad, et langus võib jätkuda.
September on hooajaliselt nõrk
Kardetakse, et turule on tulnud lühiajalised investorid, kes liiguvad tooraineturul sisse ja välja. Pikaajalisi investoreid – näiteks pensionifonde – pole eriti lisandunud.
„Pikemaajalised investorid, näiteks pensionifondid, on tagasi tõmmanud,“ ütles Barclays tooraineuuringute juht Kevin Norrish.
Eelmisel aastal toimus toorainesektorisse 39,5 miljardi suurune neto sissevool. Teisel poolaastal viidi sektorist välja aga 45,9 miljardit ning kokkuvõrres langes CRB toorainete indeks 23 protsenti. Sellel aastal on märgata sarnast mustrit – esimene poolaasta on investorite huvi suur, aga sügise lähenedes viiakse raha sektorist ära.
„September peaks olema tooraineturgudel hooajaliselt nõrk aeg,“ lisas Citi analüütik Aakash Doshi. „Toorainete hinnad võivad lühiajaliselt liikuda külgsuunas või isegi langeda. Selle tõttu võib raha sektorist välja voolama hakata.“
Nafta hind jõudis jaanuari lõpus 12 aasta madalaima tasemeni. Alates sellest on tooraine hind taastunud 80 protsenti, aga viimasel ajal on tõus kinni jäänud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pikaajalised investorid on asendunud lühiajalistega
Enne 2011. aastat toimunud buumiaastatel investeerisid toorainesektorisse investorid, kes tahtsid oma pikaajalist investeerimisportfelli hajutada. Toorainetesse investeerimine pakkus osaliselt kindlustust inflatsiooniriski vastu ning võimaldas kasu lõigata arenevate turgude kiirest kasvust.
Pensionifondid ja teised pikaajalised investorid suurendasid portfellis toorainetega seotud positsioone. Investeeriti nii naftasse, põllukultuuridesse kui ka metallidesse.
Toorainete hinnalanguse ajal kaotasid paljud huvi, sest kaotused olid suured. Huvi taastumist on märgata aga just selle aasta esimeses pooles, sest riigivõlakirjade tootlused on negatiivsed ning üleüldine investeerimisdünaamika on muutumas. „Ma olen näinud, kuidas inimeste huvi erinevate reaalvarade suhtes on kasvanud ning finantsvarade suhtes kahanenud,“ ütles investeerimisfirma Standard Life Investmentsi strateeg Frances Hudson.
„Mõned põhjused on samad – madalad intressimäärad, mis peaks pikemat aega püsima, on vähendanud toorainete loobumiskulu,“ lisas Hudson.
Standard Life eelistab investeerida infrastruktuuri, kinnisvarasse ja erafirmadesse. „Samas on sektor hea parkimiskoht lühiajalisele investorile,“ nentis ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele