Mait Kraun • 21 september 2017

Deutsche Bank: Fedi otsus on pöördepunktiks

Föderaalreservi Marriner S. Eccles nimeline peahoone.  Foto: Bloomberg

Föderaalreserv otsustas oma selle nädala kohtumisel, et hakkab keskpanga bilansimahtu vähendama. Deutsche Banki analüütikute hinnangul võib see põhjustada finantskriisi, kirjutab MarketWatch.

Föderaalreserv teatas eile, et hakkab alates oktoobrist oma bilansimahtu igakuiselt vähendama 10 miljardi dollari võrra. Praegu ulatub keskpanga bilanss 4,5 triljoni dollarini.

Deutsche Banki analüütikud aga hoiatasid, et Föderaalreservi esimene samm võib teed sillutada uue finantskriisi tekkeks. „Kui me otsime uut finantskriisi, siis on raske eirata fakti, et me oleme keskpankade globaalse stimuleerimise eemaldamises alles algusjärgus. Samal ajal on globaalne võlatase rekordkõrgusel, vähemalt valitsuste tasemel. Taolist olukorda pole rahuajal varem olnud,“ kirjutasid Deutsche Banki strateegid 88 leheküljelises uurimuses nimega „The Next Financial Crisis“.

Nad kirjutasid, et investorid vist ei hooma, millised on keskpankade niinimetatud rahatrüki tegelikud mahud. „Kuna olukord on nõnda kaua kestnud, siis hakkad uskuma, et see ongi normaalsus,“ kirjutasid nad. „Tegelikult on see normaalsusest kaugel. Pärast finantskriisi on nelja maailma suurima keskpanga bilansimaht kasvanud üle 10 triljoni dollari võrra ja ulatub juba 14 triljonini.“

Kui arvestada sisse ka valitsuse defitsiidid USAs, Suurbritannias, Jaapanis ja eurotsoonis (alates 2008. aastast), siis ulatub rahatrüki ja fiskaalse stimuleerimise summa lausa 34 triljoni dollarini.

„Lõppude lõpuks on see 34 triljonit toonud meile väga väikse majanduskasvu, surve all inflatsiooni ning väga kõrged varahinnad üle maailma,“ kirjutasid nad. „See on eikellegimaa, kas keegi saab aru, mis juhtub, kui me hakkame rahapoliitikat uuesti normaliseerima?“

Tõesti, Föderaalreservi skeptikud küsivad, kuidas on võimalik stimuleerimist eemaldada finantsturgudel tormi tekitamata? Kui rahatrüki eesmärk oli võlakirjahindu tõsta ning nende pikaajalist tootlust vähendada, siis miks ei peaks vastupidine tegutsemine võlakirjahindu langema panema? Võlakirjade hinnad ja tootlus liiguvad vastassuunaliselt. Paljude ekspertide sõnul surusid võlakirjade madalad tootlused paljud investorid aktsiatesse ja teistesse varadesse, mis on nende hinnad kiiresti kasvama pannud. Lisaks sellele on investorid võtnud palju riske.

„Me oleme unikaalses punktis, kus võla, intressimäärade ja keskpankade bilansi suhted hakkavad muutuma,“ kirjutasid Deutsche Banki analüütikud. „See tähendab, et kvantitatiivne lõdvendamine viib meid eikellegimaale ning ajalugu viitab sellele, et tagajärjed saavad olema suured.“

Hetkel kuum