• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,44%7 738,17
  • DOW 300,84%51 782,55
  • Nasdaq 0,45%27 059,52
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%95,94
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,44%7 738,17
  • DOW 300,84%51 782,55
  • Nasdaq 0,45%27 059,52
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%95,94
Tallinna börsi ettevõtted teatavad järk-järgult rekordilistest dividendidest. Vahekokkuvõte näitab, kes tänavu börsilt rammusama koore riisub.
Kaubamaja
  • Kaubamaja
  • Foto: Andras Kralla
Aasta algas dividendiüllatustega: Tallinna Kaubamaja, mis näitas enam kui kümneporotsendist kasumikasvu, tahab aktsionäridele teha võimsa dividendikingi, 69 senti aktsia kohta. Otsuse peavad märtsi lõpus kinnitama aktsionärid. Sellega trumpab kontsern üle oma mulluse rekordi, 63 senti aktsia kohta. Kokku jagatakse aktsionäridele 28,1 miljonit, millest 18,8 miljonit napsab endale suuromanik NG Investeeringud OÜ. Sel ettevõttel on omakorda mitukümmend omanikku oma töötajateringist.
Tallinna börsile värsket verd!
Minu meelest oli Tallinna Kaubamaja dividend pigem positiivne üllatus, ise arvestasin dividendiga vahemikus 0,65–0,67 eurot aktsia kohta.
Balti börsidest jälgin rohkem Tallinnas toimuvat ja siin kauplevad kõik likviidsemad aktsiad küllaltki õiglase hinnataseme lähedal või on pigem isegi kallid. Enim tundub tõusuruumi Olympicul, kelle hind on juba traditsiooniliselt madalamate suhtarvudega, kuid kellel on tegevusvaldkonna tõttu ka lisariske.
Küll aga ootaks börsile uusi ettevõtteid, eelkõige just suuri riigiettevõtteid. See võimaldaks eesti inimestel teenida tulu oma jõude seisvatelt säästudelt, elavdaks Tallinna börsi ja üldisemalt Eesti finantsturgu, ja mis kõige olulisem – muudaks riigiettevõtete tegevuse ja juhtimise läbipaistvamaks, parandaks järelevalvet nende tegevuse üle, et ei korduks Tallinna Sadama korruptsiooniskandaaliga sarnased juhtumid.
Teet Kolts
Tallinna Kaubamaja investor
Lõviosa – ligi 69 protsenti ja seega ligi 13 miljonit eurot tulevastest dividendidest – kuulub aga ettevõttele NG Kapital OÜ. See jällegi omakorda võrdsetes osades neljale OÜle, mille taga on vastavalt Jüri Käo, Enn Kunila, Andres Järving ja perekond Vanaselja. See teeb nende osaks ligi 3,3 miljonit eurot. Et mõnel neist on ka väiksem otseosalus NG Investeeringutes, tuleb sealt pisut lisa. Suurema dividendi võtab samast seltskonnast veel 4,3 protsenti NG Investeeringutest omav vandeadvokaat Monica Pihlak, kellele laekuks 0,8 miljonit eurot.
Enam kui 0,2 miljonit saab Vello Kunman läbi Järve Kaubanduskeskus OÜ. Peaaegu sama summa võtab sealt Marcel Vichmann läbi Väärtpaberid OÜ. Vichmann oli ka üks viimase aja suurimaid Efteni aktsialiigutajaid, kes müüs möödunud aasta lõpus 80 000 väärtpaberit ja vähendas osaluse 7,7 protsendile.
Pangast sümboolne dividend
Teiste ettevõtete kõrval jääb LHV dividenditootlus 0,16 sendi ja praeguse hinnataseme juures 1,4 protsendi juurde, mis on Tallinna börsi puhul üsna pisike näit. See vastab aga kontserni dividendipoliitikale, vastavalt millele makstakse välja 25 protsenti maksude-eelsest kasumist.
Tänavu saab Rain Lõhmus selle järgi dividendidena kokku 0,95 miljonit, Andres Viisemann 0,33 miljonit ning Skype'i-meeste investeeringuid haldav Ambient Sound Investments 0,26 miljonit eurot tulu.
Kust tulid head tulemused?
Eelmine suure majanduskasvuga aasta soosis mitmeidki börsiettevõtteid. Käivete ja kasumite kasv tuli nii mõnegi puhul uute suundade avamisest ja jõulistest investeeringutest.
Näiteks Kaubamaja, mis soovib tänavu oma aktsionäre rõõmustada rekordilise 69sendise dividendiga, arenes agressiivselt Balti autoturul ja tegi seal Kia esindajana mitu lööki. Lisaks rõhutab ettevõte oma tulemustes, et käima on saadud ka veebimüük.
Eften Real Estate tuli mullu kolmanda fondiga börsile ning kui kontsern aktsiaid noteerimiseks pakkus, märgiti need pea kuuekordselt üle – nii suur on kohalikul turul nälg uute investeerimisvõimaluste järele.
Merko Ehitus jällegi tegi võimsa neljanda kvartali ja lõpetas aasta üle 300miljonilise käibega, millist nähti viimati enne viimast majanduskriisi. Merko on huvitav ka seetõttu, et maksab juba mitmendat aastat järjest aasta puhaskasumist suuremaid dividende – seda möödunud perioodide jaotamata kasumi arvelt.
LHV jällegi trügis pensionirahadega kohalikule turule, investeerides kümneid miljoneid erinevatesse Eesti ettevõtetesse. Tuntuimateks investeeringuteks on näiteks 25 miljoni panustamine kahte uude Nordica lennukisse ning kokku 60 miljoni euro paigutamine Siauliu, Coop panga ja Luminori võlakirjadesse.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele