Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poolsada miljonit eurot dividende

    KaubamajaFoto: Andras Kralla

    Tallinna börsi ettevõtted teatavad järk-järgult rekordilistest dividendidest. Vahekokkuvõte näitab, kes tänavu börsilt rammusama koore riisub.

    Aasta algas dividendiüllatustega: Tallinna Kaubamaja, mis näitas enam kui kümneporotsendist kasumikasvu, tahab aktsionäridele teha võimsa dividendikingi, 69 senti aktsia kohta. Otsuse peavad märtsi lõpus kinnitama aktsionärid. Sellega trumpab kontsern üle oma mulluse rekordi, 63 senti aktsia kohta. Kokku jagatakse aktsionäridele 28,1 miljonit, millest 18,8 miljonit napsab endale suuromanik NG Investeeringud OÜ. Sel ettevõttel on omakorda mitukümmend omanikku oma töötajateringist.

    Tallinna börsile värsket verd!

    Minu meelest oli Tallinna Kaubamaja dividend pigem positiivne üllatus, ise arvestasin dividendiga vahemikus 0,65–0,67 eurot aktsia kohta.

    Balti börsidest jälgin rohkem Tallinnas toimuvat ja siin kauplevad kõik likviidsemad aktsiad küllaltki õiglase hinnataseme lähedal või on pigem isegi kallid. Enim tundub tõusuruumi Olympicul, kelle hind on juba traditsiooniliselt madalamate suhtarvudega, kuid kellel on tegevusvaldkonna tõttu ka lisariske.

    Küll aga ootaks börsile uusi ettevõtteid, eelkõige just suuri riigiettevõtteid. See võimaldaks eesti inimestel teenida tulu oma jõude seisvatelt säästudelt, elavdaks Tallinna börsi ja üldisemalt Eesti finantsturgu, ja mis kõige olulisem – muudaks riigiettevõtete tegevuse ja juhtimise läbipaistvamaks, parandaks järelevalvet nende tegevuse üle, et ei korduks Tallinna Sadama korruptsiooniskandaaliga sarnased juhtumid.

    Teet Kolts
    Tallinna Kaubamaja investor
    Lõviosa – ligi 69 protsenti ja seega ligi 13 miljonit eurot tulevastest dividendidest – kuulub aga ettevõttele NG Kapital OÜ. See jällegi omakorda võrdsetes osades neljale OÜle, mille taga on vastavalt Jüri Käo, Enn Kunila, Andres Järving ja perekond Vanaselja. See teeb nende osaks ligi 3,3 miljonit eurot. Et mõnel neist on ka väiksem otseosalus NG Investeeringutes, tuleb sealt pisut lisa. Suurema dividendi võtab samast seltskonnast veel 4,3 protsenti NG Investeeringutest omav vandeadvokaat Monica Pihlak, kellele laekuks 0,8 miljonit eurot.
    Lisaks saavad kopsaka, ligi kahemiljonilise dividendi KJK Fund, 0,62 miljonit saab Marie Vaino ja 0,14 miljonit Tallinna börsi rikkaim investor Lennart Alpstal läbi Luksusjaht ASi. Tubli portsu võtavad sealt ka erinevad pensionifondid.
    „Dividendi suurus meile üllatust ei pakkunud ning ettevõtte dividendipoliitika on püsinud sama juba viimased paar aastat. Tallinna Kaubamaja puhaskasum kasvas eelmisel aastal 16% ning sellest on põhjustatud ka dividendikasv. Tänase aktsiahinna pealt on ligi 7% dividenditootlus meie jaoks atraktiivne ning lisaks on ettevõte viimaste aastate jooksul suutnud kasvatada ka nii müügi- kui kasuminumbreid,“ ütles asjaloo kohta LHV pensionifondide üks juhte Kristo Oidermaa.
    Kaubamaja dividenditeade tõstis aktsia eilsel kauplemispäeval enam kui 2 protsenti, 10,1 euro juurde. Kaubamaja aktsia tõus upitas ka Tallinna börsiindeksi uue rekordini üle 1300 punkti piiri.
    Kinnisvarast hiigeldividend
    Merko Ehitus, mis möödunud aastal ehitussektori raskuste tõttu üsna peksupoisi rolli sattus, teatas rekordtulemustest ja hiiddividendist – tervelt euro aktsia kohta, mis teeb praeguse aktsiahinna juures dividenditootluseks peaaegu kümme protsenti. Läänes jookseksid investorid sellise numbri peale rahakohvritega börsi ukse hingedelt maha. Siin võtavad suurema raha Toomas Annus (8,3 miljonit) ja Tõnu Toomik (1,6 miljonit) aktsiaseltsi Riverito kaudu.
    Efteni kolmandast fondist haarab suurima osa 2,2miljonilisest omanikutulust Altius Energia, mis kuulub Frank Õimule, Hannes Tamjärvele ja Efteni juhi Viljar Arakase vennale Arti Arakasele. Nende vahel läheb jaotamiseks enam kui 0,3 miljonit eurot.
    Enam kui 0,2 miljonit saab Vello Kunman läbi Järve Kaubanduskeskus OÜ. Peaaegu sama summa võtab sealt Marcel Vichmann läbi Väärtpaberid OÜ. Vichmann oli ka üks viimase aja suurimaid Efteni aktsialiigutajaid, kes müüs möödunud aasta lõpus 80 000 väärtpaberit ja vähendas osaluse 7,7 protsendile.
    Pangast sümboolne dividend
    Teiste ettevõtete kõrval jääb LHV dividenditootlus 0,16 sendi ja praeguse hinnataseme juures 1,4 protsendi juurde, mis on Tallinna börsi puhul üsna pisike näit. See vastab aga kontserni dividendipoliitikale, vastavalt millele makstakse välja 25 protsenti maksude-eelsest kasumist.
    Tänavu saab Rain Lõhmus selle järgi dividendidena kokku 0,95 miljonit, Andres Viisemann 0,33 miljonit ning Skype'i-meeste investeeringuid haldav Ambient Sound Investments 0,26 miljonit eurot tulu.
    Kust tulid head tulemused?
    Eelmine suure majanduskasvuga aasta soosis mitmeidki börsiettevõtteid. Käivete ja kasumite kasv tuli nii mõnegi puhul uute suundade avamisest ja jõulistest investeeringutest.
    Näiteks Kaubamaja, mis soovib tänavu oma aktsionäre rõõmustada rekordilise 69sendise dividendiga, arenes agressiivselt Balti autoturul ja tegi seal Kia esindajana mitu lööki. Lisaks rõhutab ettevõte oma tulemustes, et käima on saadud ka veebimüük.
    Eften Real Estate tuli mullu kolmanda fondiga börsile ning kui kontsern aktsiaid noteerimiseks pakkus, märgiti need pea kuuekordselt üle – nii suur on kohalikul turul nälg uute investeerimisvõimaluste järele.
    Merko Ehitus jällegi tegi võimsa neljanda kvartali ja lõpetas aasta üle 300miljonilise käibega, millist nähti viimati enne viimast majanduskriisi. Merko on huvitav ka seetõttu, et maksab juba mitmendat aastat järjest aasta puhaskasumist suuremaid dividende – seda möödunud perioodide jaotamata kasumi arvelt.
    LHV jällegi trügis pensionirahadega kohalikule turule, investeerides kümneid miljoneid erinevatesse Eesti ettevõtetesse. Tuntuimateks investeeringuteks on näiteks 25 miljoni panustamine kahte uude Nordica lennukisse ning kokku 60 miljoni euro paigutamine Siauliu, Coop panga ja Luminori võlakirjadesse.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.