Börsiaasta 2018: hirm, äng ja langused

3. jaanuaril jõustub mammutregulatsioon MiFid II, mis teeb muu hulgas siinsetele investoritele keerulisemaks välisaktsiate ostu ning suleb Ameerika Ühendriikide ETFid.

5. jaanuaril teatab Etalon Varahaldus, et investorite vara kahanes aastaga 76 protsendi võrra – põhjuseks turgude väike volatiilsus 2017. aastal. Sel aastal kõikumise puudumise üle kurta ei saa, hirmuindeks VIX on tänavu aasta lõpuks jõudnud nelja aasta kõrgeimale tasemele.

19. jaanuaril võidab Eesti investorite TOP 100 mitmendat aastat järjest Sven Lennart Alpstal 15,5 miljoni euroga.

8. veebruaril teatab Merko Ehitus rekordilisest 1eurosest dividendist.

8. veebruaril toimub börsidel aasta esimene korrektsioon: Standard & Poor's 500 indeks on langenud üle 10 protsendi 2580 punkti peale. Suure languse teevad läbi ka Euroopa turud ning Tallinna börs. Volatiilsuse vähenemisele panustavad spekulandid saavad valusa õppetunni.

28. veebruaril teatab Harju Elekter ajaloo suurimast dividendist, kuid aktsia läheb langusesse, sest ettevõte ei maksa investoritele välja PKC aktsiate müügist saadud 25 miljonit eurot.

1. märtsil teatab Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, et plaanib kehtestada tollimaksu riiki imporditavale terasele. See saadab värinad börsidele, tekitab suurte metallitööstustega riikides pahameelt ning kutsub esile lubadusi vastumeetmete kehtestamiseks.

19. märtsil teatab Olympic Entertainment Grupp börsilt lahkumisest ning 64protsendilise osaluse liikumisest Luksemburgiga seotud firmale Odyssey Europe'ile. "Piltlikult öeldes olen selle lapse üles kasvatanud ja nüüd on õige aeg lasta tal astuda iseseisvasse ellu," kommenteerib ettevõtte juht Armin Karu. Väikeaktsionärid on šokeeritud.

23. märtsil teatab Tallink Grupp, et keegi teda ikkagi ei osta. Uueks juhiks saab Paavo Nõgene. Tallinki aktsiat tabab valus kukkumine.

23. märtsil tuleb Novaturas Balti börsile.

3. aprillil jõuab börsile Rootsi muusikateenus Spotify. Seda tehakse ebatavalisel viisil: uusi aktsiaid ei väljastata ning ka hind pole eelnevalt teada.

20. aprillil kinnitab Inbanki nõukogu Leedu tarbijalaenude pakkuja Mokilizingase ostu LHV panga käest 15 miljoni euro eest.

23. mail teatab Tallink, et plaanib Helsingi börsile minna.

25. mail algab Tallinna Sadama aktsiate märkimine.

28. mail tabab Itaaliat valitsuskriis.

12. juunil kohtuvad esimest korda Donald Trump ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un. Aktsiad tõusevad.

13. juunil on Tallinna Sadama IPO ehk aktsiate avalik esmapakkumine. Aktsiad märgitakse pea kolmekordselt üle ning suuremad investorid nurisevad, et ei saa nii palju aktsiaid, kui tahavad.

12. juulil kerkib maailma võlatase 247 triljoni dollarini.

17. juulil sõlmivad Euroopa Liit ja Jaapan aegade suurima kaubandusleppe.

16. juulil annetab Warren Buffett 3,4 miljardit dollarit.

Türgi liiri ülikiire odavnemine ja majanduskriis viivad pilgu maailma arenevatele riikidele, kus kõik pole sugugi korras: võlga on palju, riikides on probleemid ja kasv ei ole enam endine. See annab hoogu börside langusele. Arenevate riikide aktsiaturud pööravad suurde langusesse.

8. augustil ähvardab Elon Musk Tesla börsilt ära viia, kui aktsia tõuseb 420 dollari tasemele. Algab üks aasta põnevamaid börsilahinguid. Tesla peab lõpuks jääma.

6. augustil saab Olympic Entertainment Groupi ülevõtjal Odyssey Europe'il kõrini: aktsiate ülevõtupakkumine langetatakse 1,9 eurolt 1,4 euro peale.

21. augustil avavad Eesti suurpangad ADRid taas eestlastele kauplemiseks.

22. augustil kuulutab Baltika välja pöördeliste muudatuste kava, mis peaks ettevõtte edukursile viima.

22. augustil tähistatakse börsidel maailma pikimat, 9aastase kestusega pulliturgu.

10. septembril annavad Olympic Entertainment Groupi väikeaktsionärid uutele omanikele aktsionäride üldkoosolekul tulise lahingu, kuid aktsiate ülevõtuhinda langetatakse siiski 1,9 eurolt 1,4 eurole.

Euroopas tõuseb päevakorda niinimetatud cum-ex skandaal, mille käigus petetakse pankurite abiga mitme Euroopa riigi, sealhulgas Soome maksumaksjatelt välja 55 miljardit eurot.

3. oktoobril saab alguse pikk, aasta lõpuni kestev langus turgudel, mis tabab pea kõiki varaklasse.

16. oktoobril asutab EfTEN Capital järjekorras neljanda kinnisvarafondi, mille maht on 95 miljonit eurot.

22. oktoobril avaldab OECD pensioniraporti, millest selgub, et Eestis on üks maailma viletsamaid pensioni reaaltootlusi. OECD järgi on viimase 10 aasta jooksul haihtunud eestlaste pensionikontolt igal aastal 1,3 protsenti.

25. oktoobril teatab lühikeseks müüjate lemmik Tesla esimest korda kasumist. Aktsia läheb raketina lendu.

28. oktoobril valitakse ultraparempoolne Jair Bolsonaro 55,5protsendilise häälteenamusega Brasiilia presidendiks.

Olympic Entertainment Groupi 288 miljoni eurose ülevõtupakkumise lõppvaatus Tallinna börsil: aktsia denoteeritakse börsil.

5. novembril hakkavad kehtima USA sanktsioonid Iraani vastu, aga nafta hind hoopis langeb.

28. novembril märgitakse LHV 20 miljoni euro suurune võlakirjaemissioon pea kolmekordselt üle.

3. detsembril noteeritakse Tallinki aktsiad Helsingi börsil põhinimekirjas. Kauplemist 1,15 euro tasemel alustanud aktsia ei saa investorite huvist hoolimata õiget hoogu sisse.

5. detsembril peab Prantsusmaa president Emmanuel Macron kollaste vestide protestide tõttu järeleandmisi tegema, kütuseaktsiisi edasi lükkama ning lisatoetusi vaesematele prantslastele pakkuma.

6. detsembril levivad kuuldused, et Kanadas peeti kinni Huawei asutaja tütar ja finantsjuht, panevad investorid muretsema, et Hiina ja USA, kes äsja kaubandustülis vaherahu sõlmisid, lõpetavad jõulurahu. See põhjustab börsidel aadrilaskmise, Euroopa aktsiatel on kõige hullem päev alates veebruarikuisest kukkumisest.

7. detsembril hakkab Saksamaal lõppema Angela Merkeli ajastu: Saksamaa Kristlik-Demokraatlikus Liidus ehk CDUs valitakse tema asemele peale 18 aastat parteijuhiks Annegret Kramp-Karrenbauer, kellest saab automaatselt ka võimalik liidukantslerikandidaat.

13. detsembril lõpetab Euroopa Keskpank ametlikult võlakirjade tugiostuprogrammi ja teatab, et tõenäoliselt enne järgmise aasta sügist intressitõusu ei tule.

19. detsembril on eelmise aasta staar bitcoin kukkunud aastaga 20 000 dollari lähedalt 3800 dollari tasemele.

19. detsembril tõstab USA keskpank neljandat korda aasta jooksul intresse. Aktsiaturud reageerivad laiaulatusliku langusega. Alates aasta algusest on S&P 500 indeks kaotanud oma väärtusest 6 protsenti, Stoxx 14 protsenti ja Tallinna börsiindeks 6 protsenti.