3,3protsendine Eesti võlakiri jättis jaeinvestorid pigem külmaks, kuid kutseliste investorite suure huvi tõttu kujunes pakkumise kogunõudlus 821 miljoni euroni.
Eesti võlakirja esimeseks tugevaks plussiks välismaiste konkurentide ees on väike nominaalväärtus, mis teeb selle ostjale lihtsasti kättesaadavaks, aga on ka puudusi.
Kui Eesti oleks riigivõlakirjale pannud kaitsesildi, ei oleks paljud institutsionaalsed investorid võlakirju märkinud, ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Preses Nama Kvartālsi arendaja AS PN Project kaasas oma viimase tagatud võlakirjapakkumisega 3,5 miljonit eurot, ületades algse eesmärgi poole miljoni euroga. Kokku emiteeriti 3384 uut võlakirja, millest üle kolmandik märgiti Eesti investorite poolt.