Riigivõlakirjad märgiti suure kuhjaga üle

Eesti võlakirja esimeseks tugevaks plussiks välismaiste konkurentide ees on väike nominaalväärtus, mis teeb selle ostjale lihtsasti kättesaadavaks, aga on ka puudusi.

Kui Eesti oleks riigivõlakirjale pannud kaitsesildi, ei oleks paljud institutsionaalsed investorid võlakirju märkinud, ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

Börsifirma Infortar üks suuromanikest Ain Hanschmidt ütles, et osales riigivõlakirjade märkimisel, tehes "sümboolse, aga numbriliselt jõulise" panuse.

Ka kauaoodatud riigivõlakirjade pakkumise saanuks tuksi keerata. Õnneks seda ei tehtud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.