Investor Toomas: kriis börsiguru röntgenipilgu all

Teine suurem põhjus, mis investorid pessimistlikud hoiab, on järsult langenud nafta hinnad. See on toonud börsidele volatiilsust ning tühjendanud naftat eksportivate riikide rahakotte. Samas on Hermanrud seda meelt, et nafta hinnad ei jää järgmise viie aasta jooksul tasemele, kus need praegu on. Oma seisukohta põhjendab ta sellega, et madalate naftahindade tõttu on mitmed tootjad pidanud kas tootmist vähendama või selle suisa seiskama ning seetõttu on hakanud pakkumine langema ja see omakorda surub pikas perspektiivis hindasid ülespoole.

Nähakse mündi ühte poolt

Praegused madalad naftahinnad võivad toetada majandusaktiivsust, kuna inimesed ei pea nii palju raha bensiinile kulutama ja saavad seda mujale suunata. Hermanrudi sõnul nähakse sellega aga mündi ühte poolt, sest madalad nafta ja toorainete hinnad vähendavad toorainesektoriga seotud ettevõtete kasumeid. Seega – majandusel võib hästi minna, kuid paljudel ettevõtetel mitte.

Kõlama jäi ka börsiguru näide selle kohta, et see, kes jahib tootlust, peaks eelistama aktsiaid võlakirjadele. Hermanrud näitas slaidi, kus olid üle 100 aasta võrdluses välja toodud USA aktsiaindeks ja USA võlakirjade hinnad. Keskmine aastatootlus oli USA aktsiatel mitu korda kõrgem kui võlakirjadel. Samas on olnud perioode, mil aktsiahinnad olid märksa kõikuvamad kui võlakirjad, ning ajalugu teab ka aegu, kui aktsiahinnad ei näidanud tootlust mitu aastat järjest.

Hermanrudi selle aasta nägemus börsidest on sarnane minu omaga: olen ka ise mitmes kommentaaris maininud, et kriisi ei tule, tegemist on pigem börside korrektsiooniga. Aasta algas aktsiaturgudel väga nukralt ning näis, nagu tuleks ka kõik järgnevad kuud sama mustad ja nukrad. Märtsi lõpuks tõusid aga aktsiahinnad tagasi aasta alguse tasemele.

Peter Hermanrud on Swedbank First Securitiese strateeg, kes on pälvinud korduvalt Norra riigi parima strateegi tiitli.