Investor Toomas: kas kasvuaktsia võiks leida veeärist?

Mees varustab end Londonis veega.  Foto: Reuters/Scanpix

Tegin oma portfellis inventuuri ja mis ma nägin: paljud aktsiad on justkui „ära tõusnud“ ja käituvad nüüd dividendiaktsiana. Ei saa siis minagi käte peal istuda, vaid tuleb hakata kasvuaktsiaid otsima.

„Aga miks sa vette ei investeeri?“ küsiti minult hiljuti. Mõttel on jumet, sest inimkond kasvab, linnad kasvavad. Et linnades joogiveega on, nagu on, teab vast igaüks, kes mõnusat torumaitset tunda on saanud. Head vett läheb tarvis ka põllumajanduses – kuidagi tuleb need massid ju ära toita. Pealegi on maailmas hoogu saanud kõrbestumine. Ühesõnaga: nõudlus peaks lakke tõusma ja pakkumine väheneb. Kui vesi töötab nagu nafta, siis on tegu olukorraga, justkui ütleks OPECi kartell, et nüüd keerame kraanid kinni ja laseme hinnal lõpmatusse tõusta.

Veeaktsiaid olen poole silmaga jälginud, aga viimastel aastatel ma seda suurt potentsiaali avaldumist näinud pole. Vette on võimalik mitut moodi investeerida. Kõige lihtsam on haarata Tallinna Vee aktsia kodubörsilt. Tema juures on hea see, et tegu on sisuliselt monopoliga, Tallinnal on veel veidi kasvuruumi ja seda hirmu ei ole, et nõudlus vee järele otsa saaks. Samas pole näha, et sealt võiks hiiglaslikku kasvu tulla, nii et kuigi ootan sealt aktsia kasvu, siis aeglast ja tasakaalukat, ja panustada tuleks dividendile. Sama näib olevat tema hiiglaslike konkurentidega, näiteks Prantsusmaa Veolia ja Sueziga või miks mitte ka Tallinna Vee suuromaniku United Utilitisega, mille aktsia on viimase aastaga hullupööra hinnas kaotanud. Aga neil näib olevat siiski sama loogika mis Tallinna Veelgi.

Pudelivesi komplektis limonaadiga

Siis jäävad üle pudelivee tootjad. Maailma suurim on siin Nestlé, täpsemalt tema üksus Nestlé Waters. Nestlé Waters aktsiat saab osta näiteks Saksa börsilt. Sellel on aga kolossaalne P/E suhe ja seal toimuvad preagu kõiksugu ümberkorraldused ja müügid – äsja müüs Nestlé oma USA magusaäri maha. PepsiCo müüB vett Aquafina märgi all ning kuigi ka sellel on P/E suhe üle 30, siis hakkas mulle silma, et see sai veebruarikuises börsikukkumises õige valusalt pihta ning kaupleb vaat et oma 12 kuu madalaimal tasemel – ehk annab sealt kasu lõigata? Ettevõte ise praeguses seisus eufooriat ei tekita: müük läheb neil kasinalt ja ees ootavad koondamised. PepsiCo näitajad on Coca-Cola kõrval aga poisikesed ja tema on samuti veebruari verelaskmise ohver.

Euroopast tasub vaadata veel Danone aktsiat. See on – taas kord Prantsuse – toiduainekontsern, millele kuulub kuulus Eviani vesi. 25 miljardi eurose aastakäibega ettevõte P/E suhe jääb alla 17, eelmine aasta läks neil eriti hästi, kohustusi vähendati poole võrra ja mis seal salata: olles kontserni tooteid maitsnud, ei saa neile midagi hirmsat ette heita. Kui järgida nüüd seda teooriat, mille järgi siseneme varsti-varsti uude turu langustsüklisse, siis peaks just temasugustel stabiilsetel toiduainetootjatel hästi minema. Ettevõtet juhib parimas eas Emmanuel Faber, kes lubas investoritele, et tänavu nad veel näevad seda õiget kasvu.

Kaimani saartel registreeritud Tingyi oleks eksootilisuse mõttes huvitav ja eelmisel aastal sai ta korraliku hoo sisse. Bilanss aga näitab, et ta oli aastaid igast asendist vaadates languses ja Euroopa börsilt teda ostes on päevakäive kaduvväike.

Enamik vee suurtootjaid kahjuks börsil pole. Näiteks China Resourcesi grupi veeäri otse puutuda ei saa, küll võib panustada Hongkongi börsil nende õllemüüki. Kuna pudelivee tootjatega kipub see häda olema, et neile pole see ainus ärisuund, siis tuleb kogu kontsern üksipulgi lahti harutada, et aru saada, kas mingi muu äri tõrvatilka veepotti ei vala. Kuid perspektiivi seal on ja mina hoian silma praegu väga valvsalt peal.

Hetkel kuum