Kasuta unustusehõlmas nippi ja tulevik saab kohe krapsakama ilme

Pensioni investeerimiskonto kaudu iseseisvalt oma tuleviku kindlustajate investeerimistootlus ei ole kiita. Põhjuseid võib leida mitu ning oma osa mängivad selles kindlasti ka pankade kõrged teenustasud.

Omal ajal jätsid pensionifondid objektiivsetel ja mitte nii objektiivsetel põhjustel tulevastele pensionäridele halva järelmaitse, mis paljudel ikka veel alles on, kuigi enam kui kahekümne aastaga on palju muutunud, arutleb börsitoimetaja Dmitri Fefilov.

2021. aasta pensionireformiga tutvustati pensioni investeerimiskontot (PIK), mis andis Eesti pensionikogujatele enneolematu võimaluse ise hallata oma pensionivara. Kuigi uus valik pakkus isiklikku kontrolli oma pensionisäästude üle ja potentsiaalselt suurendada tootlust, näitavad andmed, et tegelikkuses on vähe aktiivsed kasutajaid ning nendegi isetehtud tootlus miinuses.

Alates 2001. aasta lõpust on Mari Öö usinalt tasunud oma pensioni kolmanda samba kindlustusmakseid, uskudes, et see aitab tal kindlustada oma tulevikku. Kuid aastate möödudes on tema lootused hajunud nagu tuuleiil.

„See algas vajadusest. Meil oli materjal, aga me ei teadnud veel, mida see pikas plaanis suudab,” meenutab Karl Pärtel, tuleviku ehitusmaterjali tootev Myceeni kaasasutaja. Sarnase tee läbis ka kaugseirega tegelev ettevõte KappaZeta, kes soovis paremini modelleerida metsamahu ja -kõrguse hindamist satelliidifotodest tulenevast informatsioonist. Mõlemal juhul oli lahenduseks kaasata oma meeskonda ülikoolist teadlased. Mitte konsultatsiooniks, vaid väljundipõhiseks koostööks.