Kogumismäära tõstmine on üks oluline hoob ka neile, kes võib-olla tavapäraselt ennast eriti distsiplineerituks ei pea. Foto: AFP/Scanpix
Sel aastal saab esitada teise pensionisamba maksete suurendamise avalduse veel novembrikuu viimse tunnini ehk kiirustama peavad need, kellel on soov seda määra tõsta kas 4% või 6% peale. Kui on soov jätkata olemasoleva 2%ga, siis reageerima ei pea, kuigi tasub ehk veel korraks järele mõelda, et miks ma just nii olen otsustanud ja kas ehk mõni teine variant mulle kasulikumaks ei võiks osutuda.
Pensioni investeerimiskonto kaudu iseseisvalt oma tuleviku kindlustajate investeerimistootlus ei ole kiita. Põhjuseid võib leida mitu ning oma osa mängivad selles kindlasti ka pankade kõrged teenustasud.
Omal ajal jätsid pensionifondid objektiivsetel ja mitte nii objektiivsetel põhjustel tulevastele pensionäridele halva järelmaitse, mis paljudel ikka veel alles on, kuigi enam kui kahekümne aastaga on palju muutunud, arutleb börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
2021. aasta pensionireformiga tutvustati pensioni investeerimiskontot (PIK), mis andis Eesti pensionikogujatele enneolematu võimaluse ise hallata oma pensionivara. Kuigi uus valik pakkus isiklikku kontrolli oma pensionisäästude üle ja potentsiaalselt suurendada tootlust, näitavad andmed, et tegelikkuses on vähe aktiivsed kasutajaid ning nendegi isetehtud tootlus miinuses.
Alates 2001. aasta lõpust on Mari Öö usinalt tasunud oma pensioni kolmanda samba kindlustusmakseid, uskudes, et see aitab tal kindlustada oma tulevikku. Kuid aastate möödudes on tema lootused hajunud nagu tuuleiil.
Eestis on üle 23 000 korteriühistu, millest pooltel pole sõlmitud kindlustusleping, mis ühistu hallatavale hoonele tekkinud kahjud hüvitaks, rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.