Analüüsi vajaks eksport ilma toetusteta

Lihtsalt on tulnud seda teha ning see on ettevõtjaid karastanud. Ning teisalt suuresti säästnud ka kohati üle mõistuse käivast bürokraatiast, mis kas või eksporditoetustega kaasneb.

Hiljuti kirjeldas Medicine Estonia klastri eestvedaja ja juhatuse liige Raul Niin Äripäevas ilmunud arvamusloos, et kui toetusega kaasneb liigne bürokraatia ja jäikus ekspordiks vajalike tegevuste elluviimisel, kaotab toetuse taotlemine ettevõtja jaoks algse mõtte. Ta tõi näitena välja hulga ekspordiks vajalikke kulusid, mis ei kuulu riigiametnike sõnastuses “abikõlbulike kulude” alla ning tuleb seetõttu ikkagi klastris osalejatel endil tasuda.

Riigikontrolli teatel on tunnistatud, et just mikromajanduslike andmete analüüsi puudulikkus ei võimalda lõpuni mõista seoseid ettevõtete käitumise, toetuste ning makromajandusliku arengu vahel. Teavet justkui on, aga samas pole ka, ning õnnestumiste ja ebaõnnestumiste põhjused jäävad selgusetuks.

Tagantjärele juba ajaraiskamine. On selge, et kui seniste aastate jooksul ei ole asjaomased ametkonnad konkreetse analüüsiga piisavalt hakkama saanud, siis tagantjärele ­uurimine võib osutuda nüüd juba ajaraiskamiseks. Seda enam, et tulemus on teada – toetust saanud ettevõtted ei ole suures plaanis olnud eksportimisel edukamad kui toetust mittesaanud ettevõtted.

Ühtlasi on ettevõtjate huvi ekspordi­toetuste taotlemise vastu muutunud aastatega leigemaks. Ja põhjendatult. Pelgalt toetusele oma äri ju niikuinii püsti ei pane. Samuti ei ole toetused või nende põhjalikuma analüüsi vajadus majanduse edendamisest rääkides ettevõtjate ettepanekute hulgas kindlasti olulisemal kohal. Esmajärjekorras kuuleb enamasti hoopis vajadust langetada tööjõumakse.

Eelduseks toetuste maksmise lõpetamine. Kui nüüd majandus- või rahandusministeerium otsustab riigikontrolli näpunäidete järgi eksporditoetuste põhjalikuma analüüsi kasuks, siis toimetus soovitab uurimisel eelduseks võtta olukorra, kus eksporditoetusi ei maksta. Ehk siis milline peaks olema meie ettevõtluskeskkond ja võimalikud muudatused näiteks maksupoliitikas, et ilma toetusteta hakkama saades välisturgudel haaret ja konkurentsivõimet kasvatada.