Variisikud paradiisist välja

Eestis tegutsevad pankrotimestrid, variisikud ja firmamatjad nagu mõni Itaalia maffia: kõik teavad Eesti õigusmaastiku teenekamaid antikangelasi, kuid nende vastu ette võtta ei saa eriti midagi. Variisikute probleemil laseb vohada nii leebe õiguskord kui ka võlausaldajate passiivsus.

Viimased Äripäevad on kajastanud pikas tankistide saavutuste reas uusi juhtumeid. Tänase kaaneloo esifiguuri Erki Saarmani hüütakse Võru vürstiks, aga sama hästi võiks teda kutsuda ka Võru sisalikuks – ta nimelt on spetsialiseerunud kesta vahetamisele. Tema ärimudel hõlmab ettevõtete pankrotti laskmist, oma äriga uue keha sisse kolimist ja vana jätmist variisikute hooleks.

Kolmapäevases lehes ilmus lugu raskustesse sattunud trükikojast, mis sarnase skeemiga korduvalt omanikke vahetas. Püünele astus sama firmamatja, kes Saarmanilegi ühe ettevõttega „appi" tõttas. 

Suurim probleem on selles, et nii see Eestis käibki. Business as usual. Vandeadvokaat Indrek Naur tõdeb intervjuus: sellistelt pankrotti läinud ettevõtetelt oma raha kättesaamine on nii keerukas ja kulukas, et enamik ei hakka sellega üldse jändama.

Pole palju inimesi, kes saabumata jäänud rõduakende pärast hingusele läinud ettevõtet taga hakkaks otsima. Ka ettevõttel peavad summad märkimisväärsed olema, et kohtutee ette võetakse. Enamasti tahetakse vähemalt aja- ja energiakulu kokku hoida ning eluga edasi minna.

Eesti õiguskeskkkond on samuti helde. Äriregistris saab juhatust lihtsasti ja kiirelt vahetada ning üks inimene võib kuuluda kasvõi sadade ettevõtete juhatusse. Juuli algul kirjutasime, et karistused on tegelikult leebemaks muutunud, ning mingit lahendust pole pakutud. 

Veel üheks põhjuseks, miks pettasaanud midagi ette ei võta, on häbitunne. Võlausaldajad ja kahtlase taustaga ettevõttelt kaupa ostnud inimesed tunnevad, et nemad on need lollpead, kes lasid endale koti pähe tõmmata. Võtame kurikuulsa Gildi juhtumi – nimekad investorid ei soovinud tehtud vigadest rääkida, kuigi selles skeemis olid nemad ohvrid. Tagantjärgi oli ju lihtne küsida: ka sa tõesti enne ei mõelnud, kui armeenia kaevandustesse raha panid? Vahi lolli!

Tankistid on teisalt tihti jälle lihtusklikud hariduseta noorukid või päris asotsiaalid, kelle peadest mäng kaugelt üle käib.

Erandiks on õnneks prominentne Autorollo juhtum. Oleks rohkem selliseid!, märgib Naur. Ettevõtjad Teet ja Ülle Järvekülg näitasid üles kodanikujulgust, asusid oma õiguste kaitsele ja tulid ka avalikkuse ette. 

Lõpetuseks üks tsitaat: "Tänasest Äripäeva kaaneloost järeldame, et Eestis on võlausaldajate kaitse madal. Seaduseaugud ning uurimisorganite huvipuudus on võimaldanud pankrotimeistritel võlausaldajate ja tarbijate arvel süüdimatult kasu lõigata." Need sõnad pärinevad Äripäeva 2006. aasta juhtkirjast.

Mainitud kaaneloos figureeris firmade likvideerija, kelle nime võis leida ka mullusest Äripäeva firmamatjate nimekirjast. Kõik jätkub, ainult jutumärgid on tuttavaks muutunud sõna "tankist" ümbert kadunud.