• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ossinovski piinad

    Juhtkiri

    Jevgeni Ossinovski positsioon parteijuhina sattub uude valgusse olukorras, kus tema suurettevõtjast isa on sattunud korruptsiooniskandaali.

    Sotsiaaldemokraatide juhist Jevgeni Ossinovskist on saanud koalitsioonileppe avamise lubaduse pantvang, nõnda nagu koalitsioonipartnereid aheldavad valimiste eel antud lubadused. Hoopis uude valgusse asetub Ossinovski positsioon parteijuhina aga olukorras, kus tema suurettevõtjast isa on sattunud korruptsiooniskandaali.
    Sotsiaaldemokraatide rahastaja Oleg Ossinovski väidetaval seotusel Läti Raudteel puhkenud altkäemaksuskandaaliga võivad tema poja Jevgeni Ossinovski jaoks olla rasked tagajärjed, sest Oleg Ossinovski on olnud sotsiaaldemokraatide rahastaja. Jevgeni Ossinovski lubas, et parteijuhiks saades tema isa enam sotsiaaldemokraatidele raha ei anneta. Väidetavalt varasemat kokkulepet järgides laekus Oleg Ossinovskilt sotsidele viimati siiski 40 000 eurot. Oleg Ossinovskilt on sotsiaaldemokraatidele alates 2011. aaasta algusest laekunud kokku 180 000 eurot.
    Isa skandaal heidab varju
    Tõsiasi, et Eesti ametivõimud otsisid eelmisel nädalal läbi Oleg Ossinovski Tallinna tööruumid, ei tõenda Ossinovski süüd, kuid kahtlemata heidab uurimine varju Jevgeni Ossinovski positsioonile parteijuhina. Nii võib koalitsioonileppe avamise nõue, mille eest on Jevgeni Ossinovski seisnud juba enne sotside juhiks saamist, päevakorrast maha minna lihtsalt põhjusel, et erakonna rünnatavuse vähendamiseks rahastajale langenud kahtluste pärast võib tal olla mingil hetkel mõistlikum parteijuhi kohalt taanduda.
    Seoses värskete kahtlustega meenutatakse siis kindlasti ka seda, et korra on Oleg Ossinovski juba kriminaalkorras süüdi mõistetud: 2007 mõistis Harju maakohus Ossinovski ja tema juhitava Spacecomi süüdi konkurentsi kahjustava kokkuleppe keelu rikkumises.
    Koalitsioonileppe avamise nõude juurde jäämine on sotside juhile kujunenud auküsimuseks, millest taganeda ei saa – ent ülearu häälekaks ei saa ka minna, sest see võib kaasa tuua sellise võimuliidu sünni, milles sotsiaaldemokraadid enam ise osalised ei olegi. Sotsid teavad, et asjaolude hapraks muutudes võib Reformierakond ise teha Keskerakonnale ettepaneku, millest ei saa keelduda – ja sellisel juhul jäävad nii sotsidele kui ka IRLile tühjad pihud. Keskerakonnast tulev kriitika Reformierakonna suhtes ei tähenda kaugeltki lubadust moodustada uus võimuliit koos sotside ja IRLiga, pigem on tegemist ebastabiilsuse külvamise sooviga, et siis sogaseks aetud vees ise võimalikult suur saak konksu otsa saada.
    Põhimõttelise „ei“ on RE teada andnud sotside soovi suhtes suurendada tulumaksuvaba miinimumi 400 eurole ning selle katteks tõsta tulumaksu 3-4 protsenti. Sellest nõudmisest on jällegi sotsidel kõige raskem taganeda, sest see on nende elektoraadile kõige kallim.
    Koalitsioonileppe avamisest pole parteid huvitatud. Tegelikult pole ühelgi koalitsiooniparteil huvi raskelt sündinud võimulepet lahti võtta ja võimuliitu lõhkuma hakata, Reformierakonnal kõige vähem. Oravad ei pruugiks asjade teravaks minnes küll kõhelda Keskerakonnaga läbi rääkimast, kuid siin on raskendavaks asjaoluks Edgar Savisaare isik. Äsja linnapea ametipostile naasnud on Savisaar on endiselt Keskerakonna juht ning pole andnud ühtegi taandumise signaali. Keskerakonnale eelkõige Savisaare isiku kaudu valimiskampaania käigus vastandunud REl oleks liitu selle erakonnaga väga raske avalikkusele põhjendada.
    Koalitsioonileppe avamise õige hetk olnuks suve hakul enne seda, kui kobareelnõu riigikogust läbi käis ja seaduseks sai. Selleks otsustavaks sammuks puudus Jevgeni Ossinovskil siis aga esiteks julgus, teiseks partnerite toetus ja kolmandaks aeg: võimuleppe lahtitegemiseks ei piisa sõrmenipsust. Järgnenud ideedekogumine ja nende seast valiku tegemine kandis aga juba suuresti asendustegevuse märke. Majanduskasvumootorit kogutud ettepanekute seas kahjuks peidus pole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.