Börsikatk võib nakatada kogu majanduse

Börsipaanika algas reaalmajandusest

Soovimata paanikat külvata leiab toimetus siiski, et järgmise aasta plaane tehes on natuke karta siiski parem kui kahetseda. Alanud hüsteeria alguspunktiks on muude, samuti oma mõju avaldanud põhjuste seas otsustav nimelt reaalmajandus – Hiina oma. Börs on koht, kus makronäitajate kukkumine annab kiiret ja vahetut tagasisidet.

Arvestades, et Hiina oli just saamas maailma suurimaks majanduseks, pole üllatav, et nakkuse levik maailma börsidel oli niivõrd kiire. Väga suure majanduse puhul on kahanemine 7,5%lt kuue ringi juba hirmus valus mats.

Reaalmajanduse seisu ja prognoose vaadates võib esmapilgul tunduda, et mureks pole põhjust. Eurotsoon rõõmustab, et erasektor kogeb viimase nelja aasta kõrgeimat kasvu Kreekaga seotud muredele vaatamata ja USA valmistub teise kvartali kasvu 2,3 protsendi pealt kolme peale korrigeerima. Eestile teeb eelkõige muret see, et kahel olulisel ekspordipartneril, Soomel ja Venemaal, on tõsiseid probleeme. Välisnõudlus on niru ja siin kiiret paranemist ei paista. 

Teise kvartali kasv oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga napp 1,9. Prognoosi mõttes teeb ettevaatlikuks, et seda kasvu toitis eelkõige eratarbimine, investeeringud olid languses. Ka praegu aktuaalsed mured, nagu seakatk, mis ähvardab ühe tööstusharu hingusele saata, ning Nitroferdi ja VKG suurkoondamised Ida-Virumaal mõjutavad üldist kliimat negatiivselt.

Eesti majandus vajab uusi kasvuallikaid

Niisiis on mõistlik tuleva aasta plaane tehes silmas pidada, et praegu börsidel valusalt tunda andev tagasiside Hiinast peale kippuvatele muredele hakkab mõjutama reaalmajandust, teiste riikide hulgas Eestit, kes pisiduse tõttu on väliskeskkonna suhtes tundlik. Hea, kui põhiplaani ebarentaabliks muutumise puhuks on valmis ka varuplaan.

Hea on ka see, kui investeerimine päris meelest ei läheks, sest ilma selleta ei sünni neid uusi majanduskasvu allikaid, mida Eesti hädasti vajab.