Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suuremad käärid kätte

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Riigi kärpekava peab olema ambitsioonikam, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Riik kavatseb järgmisel aastal koondada keskvalitsusest 750 töökohta ehk alla 1,5 protsendi koguarvust, sest tööealine elanikkond kahaneb.
    Kuigi tõhusamaks muutumist ja seeläbi 13 miljoni euro säästmist Äripäeva toimetus tunnustab, hindame seda plaani liiga vähe ambitsioonikaks ja pigem kosmeetiliseks paranduseks.
    Näiteks tuleb kahanemist hinnates arvestada, et eelmisel aastal kerkis sama aparatuuri töötajate ehk riiklikes ja avalik-õiguslikes ning riigi sihtasutuses, riigifirmades, tulundusasutustes ja mittetulundusühingutes 1000 võrra, 56 000 inimeseni. Niisiis tuleks trimmimine jõulisemalt ja põhjalikumalt ette võtta.
    Soome timmib
    Eeskuju annab võtta näiteks põhjanaaber Soomest, kus sai sel nädalal teatavaks, kuidas riiki efektiivsemaks timmitakse. Selleks vaadatakse üle avaliku sektori puhkused ja senine kahanes 38 tööpäevalt 30 päeva peale. Eestis on need näitajad küll tagasihoidlikumad, kuid siiski avaliku sektori kasuks kaldu – kui erasektoris puhkab töötaja 28, siis ametnik 35 kalendripäeva.
    Kulude kärpimisvajadusele viitavad teravalt ka tööjõumaksud. Näiteks eile teatas valitsus, et vajutas pidurit töötuskindlustus­makse määra vähendamisele ja 2017. aastast määr tänaselt 2,4 protsendilt 2,1 protsendile ei kahane. Seda hoolimata ettevõtjate ootustest ning töötukassa nõukogu soovitusest või ka tõsiasjast, et määra kahandamist on ka peaminister Taavi Rõivas prioriteetseks lubanud.
    Katteallikas olemas
    Kõrged tööjõukulud on Eesti probleem, samas ei vajaks töötuskindlusmakse vähendamine katteallikat – see on juba töötukassa reservis olemas. Töötukassa andmetel piisaks aastas 40 miljoni euro reservi panemisest ja vajaduste katmiseks, siis aga ei saa rahandusminister Sven Sesteri sõnul praegust kaks korda kiiremas tempos raha kogumist peatada, sest see lükkaks kreeni riigieelarve. Nii kasvabki tööjõumaksuks kujunenud puhvri paisutamisega töötukassa rahapada aasta lõpuks ligi 700 miljoni euroni. Organisatsiooni kulutused on viimastel aastatel olnud seejuures 145 miljoni euro tasemel ning muutusi ei ole organisatsioonis plaanis.
    Maksusüsteem peab olema järjepidev ja määrasid tuleks muuta nii harva kui võimalik, on Sesteri sõnum. Kindluse osas on tal õigus, ent see puudutab pigem kulude ootamatut kasvatamist. Seda, et ettevõtjad kulude vähenemise peale pahandavad, ministril karta ei maksa.
    Töövõimereformi raha
    Teise põhjendusena selgitab Sester raha­varu kogumise vajadust ka tulevast aastast käivituva töövõimereformiga, millega tahetakse tööturule tuua umbes kümned tuhanded töövõimetuspensionärid. See ei ole samas päris täpne. Nimetatud reformi rahastatakse tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevi sõnul Euroopa Liidu sotsiaalfondist, mitte varudest. Tõsi, muutused nõuavad ka töötukassalt raha – ettevalmistuskulud ulatuvad 13 miljoni euroni ning edaspidi ostetakse hankega sisse töövõime hindamise teenust.
    Töötukassa on töötajate ja tööandjate mustade päevade fond sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Äripäev kirjutas juba tänavu mais, kuidas töötukassa netovarade kuhjumine 5 aastaga kolmekordseks ehk 600 miljoni euroni tõestab, et säärane rahakogumine tuleb praegusel kujul lõpetada. Reservi mahu suurendamise asemel oleks mõistlik hoida seda praeguse taseme juures, kus tulud oleksid võrdsed kuludega ja mis oleks piisav võimaliku kriisiolukorra ületamiseks.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.