Suuremad käärid kätte

Riik kavatseb järgmisel aastal koondada keskvalitsusest 750 töökohta ehk alla 1,5 protsendi koguarvust, sest tööealine elanikkond kahaneb.

Kuigi tõhusamaks muutumist ja seeläbi 13 miljoni euro säästmist Äripäeva toimetus tunnustab, hindame seda plaani liiga vähe ambitsioonikaks ja pigem kosmeetiliseks paranduseks.

Näiteks tuleb kahanemist hinnates arvestada, et eelmisel aastal kerkis sama aparatuuri töötajate ehk riiklikes ja avalik-õiguslikes ning riigi sihtasutuses, riigifirmades, tulundusasutustes ja mittetulundusühingutes 1000 võrra, 56 000 inimeseni. Niisiis tuleks trimmimine jõulisemalt ja põhjalikumalt ette võtta.

Eeskuju annab võtta näiteks põhjanaaber Soomest, kus sai sel nädalal teatavaks, kuidas riiki efektiivsemaks timmitakse. Selleks vaadatakse üle avaliku sektori puhkused ja senine kahanes 38 tööpäevalt 30 päeva peale. Eestis on need näitajad küll tagasihoidlikumad, kuid siiski avaliku sektori kasuks kaldu – kui erasektoris puhkab töötaja 28, siis ametnik 35 kalendripäeva.

Kulude kärpimisvajadusele viitavad teravalt ka tööjõumaksud. Näiteks eile teatas valitsus, et vajutas pidurit töötuskindlustus­makse määra vähendamisele ja 2017. aastast määr tänaselt 2,4 protsendilt 2,1 protsendile ei kahane. Seda hoolimata ettevõtjate ootustest ning töötukassa nõukogu soovitusest või ka tõsiasjast, et määra kahandamist on ka peaminister Taavi Rõivas prioriteetseks lubanud.

Kõrged tööjõukulud on Eesti probleem, samas ei vajaks töötuskindlusmakse vähendamine katteallikat – see on juba töötukassa reservis olemas. Töötukassa andmetel piisaks aastas 40 miljoni euro reservi panemisest ja vajaduste katmiseks, siis aga ei saa rahandusminister Sven Sesteri sõnul praegust kaks korda kiiremas tempos raha kogumist peatada, sest see lükkaks kreeni riigieelarve. Nii kasvabki tööjõumaksuks kujunenud puhvri paisutamisega töötukassa rahapada aasta lõpuks ligi 700 miljoni euroni. Organisatsiooni kulutused on viimastel aastatel olnud seejuures 145 miljoni euro tasemel ning muutusi ei ole organisatsioonis plaanis.

Maksusüsteem peab olema järjepidev ja määrasid tuleks muuta nii harva kui võimalik, on Sesteri sõnum. Kindluse osas on tal õigus, ent see puudutab pigem kulude ootamatut kasvatamist. Seda, et ettevõtjad kulude vähenemise peale pahandavad, ministril karta ei maksa.

Teise põhjendusena selgitab Sester raha­varu kogumise vajadust ka tulevast aastast käivituva töövõimereformiga, millega tahetakse tööturule tuua umbes kümned tuhanded töövõimetuspensionärid. See ei ole samas päris täpne. Nimetatud reformi rahastatakse tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevi sõnul Euroopa Liidu sotsiaalfondist, mitte varudest. Tõsi, muutused nõuavad ka töötukassalt raha – ettevalmistuskulud ulatuvad 13 miljoni euroni ning edaspidi ostetakse hankega sisse töövõime hindamise teenust.

Töötukassa on töötajate ja tööandjate mustade päevade fond sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Äripäev kirjutas juba tänavu mais, kuidas töötukassa netovarade kuhjumine 5 aastaga kolmekordseks ehk 600 miljoni euroni tõestab, et säärane rahakogumine tuleb praegusel kujul lõpetada. Reservi mahu suurendamise asemel oleks mõistlik hoida seda praeguse taseme juures, kus tulud oleksid võrdsed kuludega ja mis oleks piisav võimaliku kriisiolukorra ületamiseks.