Rosimannus ühe jalaga poliitikas, teisega äris

Reedene Äripäev kirjutas kütuseäri hookuspookusest, kuhu oli segatud värvikas seltskond. Seltskonna äritegevusele lõid hea põhja Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooniläbirääkimised mullu märtsis, kus oravate poolel istus ka Rain Rosimannus, keda nimetatakse Reformi halliks kardinaliks.

Koalitsiooniläbirääkimiste tulemusena otsustati tavapärasest soodsama maksumääraga erimärgistatud diislikütuse kasutamine lõpetada kodude kütmisel ning laeva- ja raudteeveo kütusena. Seadusemuudatus avas aga uksed miljonite eurode teenimiseks uutele kütuseärimeestele. Kuigi Rosimannus ei ole otse seotud uue kütteõli tootmisega, saab ta kaudselt ikkagi kasu. Temal läheb hästi, kui tema äripartneritel läheb hästi. Ettevõtjate ring, kes sellest kasu saavad lõigata, on kitsas.

Rosimannuse tuge seadusandliku raamistiku tegemisel on varasemalt näha olnud ühe jäätmeäris toimetava äriseltskonna kasuks. Samalt seltskonnalt liikus Rosimannuse äia firmasse Autorollo kümneid tuhandeid eurosid.

Kui koalitsioonikõnelustel lepiti kokku muudatus, millest kasvab tulu ühele ärimeeste grupile, kellega puutub kokku ka Rosimannus, siis see ei ole õige. Praegu tundub, et poliitikud tekitasid Rosimannuse äripartnerite kaubale nõudluse.

Kahjuks tundub just Rosimannus olevat kui autoritaarse riigi ettevõtja, kes kasutab mõju poliitikute üle endale soodsate seaduste tegemiseks. Sellist käitumismudelit leidub enamasti Venemaal ja endistes SRÜ riikides. Eesti poliitikud ja ettevõtjad võiksid sellisest kultuuriruumist võõranduda.

Läbipaistmatus torkab silma juba eelkõige Rosimannuse äripartnereid vaadates. Tihedast ettevõtete rägastikust leiame näiteks Kristjan Olei, kelle varasem nimi oli Kristjan Järvik. Tema kaksikvend Jürgen Järvik on tuntust kogunud erinevate maksuskeemidega. Kristjan Olei kannab nüüd abikaasa perenime, mis aitab tal end soovi korral paremini vennast distantseerida, kuid Äripäeva andmeil on vendadel kütuseäris siiski ühised ärihuvid. Pundis on ka Sven Viidas, keda on omal ajal seostatud Linnuvabriku kuritegeliku grupeeringuga.

Äriseltskonnale lisab tumedat tooni Kristjan Olei koolivend Alari Sirvi, kelle veofirma transpordib kütust. Sirvi on minevikus süüdi mõistetud narkootikumide smugeldamises ning praegu lasub tal kriminaalsüüdistus maksupettuses ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kummalisel kombel ei tundu see Rosimannust heidutavat, millise taagaga seltskonnas ta äri ajab. Pigem tundub see temale tavapärane.

Kui keegi esitaks vastuväite, et Eesti on liiga väike, et selliste inimestega lävimist vältida, siis oleks see liiga lihtsalt otsitud vabandus. Vaatamata Eesti väiksusele on siit ikka võimalik leida ausaid ja n-ö puhta renomeega ettevõtjaid, kelle usaldusväärsus ei ole nii kergesti kaheldav. Keegi ei ole Rosimannust sundinud just selliste inimestega äri ajama, selle valiku tegi ta ise. Vaevalt, et pimesi või teadmatult.

Rosimannuse äripartneritega seotud kütuseteemal selgitas ka maksuamet juhtumi üht kurba varjupoolt: mõne kuuga võib raske kütteõli kasutamine tuua riigile maksukahju miljoneid eurosid. See on küll veel hinnanguline, kuid selge ohumärk.

Rosimannus rõhub oma ärikäitumises pigem keskkonnasõbralikkusele. Tema näeb oma ettevõtlusega pigem võimalust säästa loodust ja vähendada nende kulusid, kes hakkaksid tema tooteid kasutama. Ettevõtja seisukohalt tundub see mõistetav ja vastuvõetav. Külla aga mitte ettevõtjast poliitiku vaatenurgast, kes saab seadusloomet mõjutada endale või oma äripartneritele kasulikult.