Motiveerime omavalitsust rohkem pingutama

Haldusreformiga üritab riik muuta kohalike omavalitsuste rahastamismudelit, et senist tulumaksust laekunud raha jagada ümber varasemast teisiti. Ettepanek on siduda üksikisiku tulumaksu laekumine kodukoha asemel osaliselt töötamise kohaga, kirjutas eile Eesti Päevaleht.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts kirjutas tunamullu, et kohalikud omavalitsused vajavad motivatsioonimeetmeid, et arendada ettevõtlust. Maksuerisuse kõrval tõi ta välja, kui oluline on kaasa aidata töökohtade loomisele.

Äripäeva toimetuse meelest on haldusreformi samm siduda tulumaksu laekumine töötamise kohaga õige suund, mis peaks motiveerima eelkõige neid piirkondi, kus on palju elanikke ja vähe töökohti. Selline reform aitaks omavalitsustel praegu töö ja kodu vahel pendeldavaid inimesi rohkem enda juurde.

Tulumaksu ümberjaotamise kõrval tahetakse üle vaadata ka tasandusfond, mis seni on nõrgemaid omavalitsusi hoidnud n-ö vee peal. See oleks lisamotivatsioon, miks omavalitsus peaks hakkama rohkem mõtlema sellele, kuidas raha saada kohaliku elu edendamiseks.

Haldusreform tähendaks esiteks, et omavalitsus peab hakkama rohkem võitlema seniste elanike nimel, et nad töötaksid kodupiirkonnas. Kui see eesmärk täidetud, ei jääks raha senisest vähemaks. Kui kohalik omavalitsus suudaks töötaja kodukandis luua senisest parema tingimuse, mis meelitaks elukohta või selle vahetusse lähedusse ka argipäevadel, oleksid inimesed tõenäoliselt õnnelikumad: lüheneks tööle ja koju sõidu aeg ning lisanduks vaba aega enda ja pere jaoks. Õnnelik inimene kodus on tõenäoliselt õnnelikum ja tõhusam ka tööl.

Teine hea põhjus, mis tulumaksu laekumine siduda töötamise kohaga, on võimalus veelgi rohkem raha tuua koduvalda, kui suudetakse teiste omavalitsustega konkureerides luua paremad töötingimused, mis meelitavad veelgi rohkem uusi töötajaid. Olukorras, kus tasandusfondile ei saa enam varasemal määral loota, paneks konkurents uue hoo just poliitikutele, kes peavad hakkama veenma, miks just nende piirkond ettevõtluse jaoks parim koht.

Haldusreformi suureks nõrkuseks võib kindlasti kujuneda praeguste tõmbekeskuste eelis. Tallinna ja Tartu sugused keskused pakuvad juba praegu tööd paljudele neile, kes on otsustanud kolida linnast eemale naaberpiirkonda. Sellisel juhul registreeritakse ümber ka oma elukoht (küll mitte alati, aga ikkagi paljudel juhtudel). 

Uues olukorras tähendaks reformi jõustumine, et senised heal järjel tõmbekeskused saaksid nõrgemate arvelt kindlasti rahalisi ressursse juurde. Suurim võitja tundub olevat pealinn, mida võib lugeda Eesti ettevõtluse sõlmpunktiks. Samas kaugeltki paljud ei ole oma elukohta registreerinud Tallinnasse.

Kuigi paljud senised valijad toetavad Tallinna juhtide viimaste aastate tööd, tuleb samas leppida kahtluste ja süüdistustega, mis on teravalt haakunud nii pealinnas valitsevale Keskerakonnale kui ka seni linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaarele. Läbipaistmatud rahaeraldised võivad saada veelgi lisahoogu, ausus võib saada tagasilöögi.

Tulumaksu laekumise ümberjagamise puhul tuleks leida lahendus, kuidas senised tõmbekeskused ei muutuks veelgi võimsamaks ega nõrgestaks ümberasuvaid piirkondi. Kui eesmärk on edendada seni raskustes tegutsevate võimalusi, siis vajab reform veel korralikku putitamist.