Eesti Teede erastamisele järgnegu teised riigifirmad

Äripäeva tänane kaanelugu näitab ilmekalt, kuidas riik oma raha ühest taskust teise tõstab ja samal ajal turgu solgib. Peakangelane on seekord riigifirma Eesti Teed, kelle peale on verised nii tee-ehitajad kui ka -hooldajad. Kuna Eesti Teedel on taskus riigilt konkursiväliselt saadud soodsad hoolduslepingud Eesti viies piirkonnas, on tal jõudu pakkuda hangetel paremaid tingimusi, millega erafirmad ei jaksa konkureerida.

Äripäeva hinnangul on Eesti Teed selge näide selle kohta, miks tuleb kiiresti hakata riigiettevõtteid erastama. Lisaks turusolkimisele tekib ka otstarbekuse küsimus. Miks on üldse vaja riiklikku tee-ehitus või -hooldusfirmat? Tegu pole mingi erilise ja tundliku teenusega, millel riik peaks silma peal hoidma, vaid võrdlemisi igapäevase sektoriga, kus on praeguseks palju usaldusväärseid ja elujõulisi tegijaid. Sama kehtib mitme teise riigi­ettevõtte kohta.

Kallim teenus kui erafirmadel

Eesti Teed on erinevalt paljudest teistest riigifirmadest küllaltki värske moodustis. Kunagiste teedevalitsuste baasil kokku pandud ettevõte alustas tegevust 2012. aastal. Tollane majandusminister Juhan Parts oli asja eestvedaja, kritiseerides varasemalt nii teede talihooldust ja tolmavaid kruusateid kui ka rõhudes kiirema ja kaasaegsema teedeehituse vajalikkusele. Partsi kavatsused võisid olla parimad, tegelikkus on aga selline, et Eesti Teed pakub oma teehooldusteenust pigem kallimalt kui erafirmad, kuid kvaliteedis vahet pole.

Seda ei väida sugugi ainult eraettevõtete juhid, keda võiks kahtlustada konkurendi kadetsemises ja mahategemises. Ka maanteeameti juht Priit Sauk on Eesti Teede tegevuse suhtes kriitiline, väites, et eraettevõtted on efektiivsemad, soodsamad ja teevad sama kvaliteetset tööd kui Eesti Teed.Maanteeameti kiituseks peab ütlema, et tänavu suutis ta läbirääkimistel Eesti Teedega langetada riigifirma pakutavaid hindu 12 protsenti. Tõsi, eraettevõtjad peavad ka uusi hindu liialt magusaks.

Erastagem ka teised riigiettevõtted, mis pole strateegiliselt olulised

Õnneks on erastamisvajaduses selgusele jõudnud ka majandus- ja taristuminister Kristen Michal, kes kolmapäevasel pressibriifingul teatas, et Eesti Teed ja kui mitte terve Eesti Post, siis vähemalt Omniva pakiäri lähevad esimesel võimalusel erastamisele.

Ei teehooldus ega pakiäri pole riigi jaoks olulised strateegilised tegevused ja seega ei pea ka sellega tegelevad ettevõtted olema riigi omanduses. Michali hinnangul võiks osa paki­ärist ka näiteks börsile minna, mida Äripäev on korduvalt mitme riigifirma puhul soovitanud.

Seekord on Kristen Michal õigel teel. Soovime siinkohal majandusministrile jõudu ja sihikindlust, et lisaks Eesti Postile ja Eesti Teedele saaks erastatud ka teised riigifirmad, mis pole strateegiliselt olulised. Miks mitte ka vähemalt osaliselt börsile viidud. Nii saaks riik lahti tarbetust teenusepakkuja rollist, väärtpaberiturg elavneks ja ettevõtluskeskkond paraneks. Rääkimata efektiivsusest, mis on erafirma üks suur eesmärke, kuid pole mugavus­tsoonis riigiettevõtte puhul pahatihti nii oluline.