• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osula võit

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Eesti bussisõitjaile tähendab Superbusi lahkumine hindade tõusu, kohalikele transpordiettevõtjatele aga mõningast hingetõmbe­aega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    M ootor Grupi omanikul ­Hugo Osulal on süda rahul: paljukardetud pururikas šotlane, kes ähvardas Eesti bussituru laiaks sõita, kaob siitmailt sama kõrvulukustava kummivilinaga kui saabuski.
    Eesti bussisõitjaile tähendab Superbusi lahkumine hindade tõusu, kohalikele transpordiettevõtjatele aga mõningast hingetõmbe­aega. Loodetavasti ei tule see viimane liiga pikk ega ülearu mugav, sest konkurents on liikumapanev jõud – ja konkurentsi Brian Souteri ettevõte siinmail kahtlemata pakkus. Ilma Superbusi tulekuta poleks Osulale kuuluv Simple Express alustanud hinnasõda juba enne, kui Superbus üldse pärale jõudis, hinnasõja vilju naudib sõitja siiamaani.
    Kolm saatuslikku tegurit
    Pole võimatu, et tõde Superbusi lahkumise kohta ongi kirjas lahkumisotsusest teatanud pressiteates, mis ütleb, et ettevõttel polnud võimalik siin arendada finantsiliselt elujõulist äri. Loomulikult oli ettevõttele Eesti turgu vallutama asudes selle pisidus teada. Samas polnud Eesti eesmärk omaette, ambitsioon oli ja on muidugi suurem: ühendada bussiliiklus Lapimaalt Kreekani, Eesti olnuks vaid pikema keti üks lüli.
    Eesti turul sai aga saatuslikuks kolm asjaolu, millega vallutusplaane tehes ehk küllalt ei arvestatud: kohalikud nõuded, Osula efektiivne võitlus konkurendi vastu nii eesliinil kui ka tagalas ning Superbusi omaenese kannatamatus.
    Pikk ja kärarikas kemplemine maanteeametiga võib küll tekitada küsimuse, kas Eestis ollakse liinilubade jagamisel ehk ülearu bürokraatlikud ja väljastpoolt tulija suhtes liiga ettevaatlikult ja tõrjuvaltki meelestatud. Jaatava vastuse poole kallutab siin nii Superbusi kohtuvõit maanteeameti üle kui ka õhku visatud kahtlus, et liiniloa saamise raskuste põhjus on varem Osulale kuuluvas ettevõttes töötanud Kirke Williamson, kes ametis neid lube jagab. Kohalikke bussivedajaid nörritas juba Williamsoni ametisse saamise ajal tõsiasi, et tema eelkäija Ingmar Roos asus Osula palgale Mootor Grupis.
    Kuigi Äripäev ei kahtle Osula mõjukuses, sidemetes ega personaalses võimekuses kasutada kõiki võimalusi oma ettevõtete käekäigu eest hea seismisel, võib kirjeldatud vangerduse tähtsus olla pigem väiksem kui Osula enese aktiivne tegutsemine nii sõnavõttudega avaliku fooni loomisel kui ka aktiivsel lobil kulisside taga.
    Maanteeamet näris tähte
    Kohtu otsuse kohaselt peab maanteeamet uuesti läbi vaatama Superbusi soovitud liinilubade taotlused ja seda amet teebki, aga ettevõte enam tulemust ootama ei jää. Maanteeameti keeldumise põhjendused tunduvad tõepoolest otsitud ja tähenärijalikud. Ent pole võimatu, et amet jääks endale kindlaks, esitaks juba tehtud otsuste kohta kohtu järgmistele astmetele senistest paremad põhjendused ja jääks lõpuks riigikohtus õigeks. Ja siis saaks juba tagantjäreletarkuse korras väita, et Superbus saanuks Eesti turul püsimajäämiseks enne siiatulekut ära teha parema kodutöö.
    Kui Superbusi lahkumise taga pole aga emotsionaalne kannatamatus, vaid kaine rehkendus ja kiire vigade parandus, siis on tegemist kahtlemata õige otsusega: isegi väikesel turul pole mõtet raha põletada, kui kasumi­ootused on paika pandud ebarealistlikult ja kohalike ettevõtjate vastutegutsemisvalmidust alahinnates. Küllap saab Kreekast Lapimaale ka Eestist mööda sõites.Osula ja Souteri võitlus jätkub teistel marjamaadel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Elering jätkusuutlikkusest: kõige väiksemast lülist sõltubki kõige rohkem
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Tea Varrak lajatab Repsi istungil: usaldasin ministrit, ära kunagi usu poliitiku juttu
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.