"Aeg raha Eestist minema viia"

Äripäev reastas ettevõtted, kes on aasta jooksul kogunud jaotamata kasumit üle 10 miljoni euro. Ettevõtjatega rääkides selgus, et kuigi Eesti firmade kontodel on miljardeid eurosid ning valitsus loodab dividendimaksu langetusega teenida lisaraha, ei kavatse paljud suurettevõtjad väljamakseid suurendada. 

Dividendi maksumäära alandamisega loodab uus valitsus lisatulu 2018. aastal veidi üle 100 miljoni euro. Sealt edasi aga ootus väheneb.

Soosib järjepidevust

Kui vaadata ettevõtteid, kellel on märkimisväärne summa jaotamata kasumit ning kes on juba kolm viimast aastat võtnud omanikutulu, siis torkavad silma pangad. Näiteks Swedbankil on juba üksi jaotamata kasumit üle 1,2 miljardi euro. Seega nendele sobib uus dividendimaks. Või kui vaatame alkoholimüüjatest Olvi mootorit A. Le Coqi, siis ka nemad võivad dividendimaksu langetusest tunda rõõmu.

Valitsuse plaan on mõistetav: dividendi maksulangetus juriidilistest isikutest omanikega ettevõtetele, kes suudavad kolmel aastal järjest võtta omanikutulu, sunnib soodustuse saamiseks järjepidevusele. Ehk kui tahad dividendide 20% tulumaksu asemel maksta 14%, siis pead kolmel järjestikusel aastal võtma omanikutulu. 14% kehtib kolme viimase (järjestikuse) aasta dividendi keskmisele summale. Kõik seda ületav osa maksustatakse endiselt 20%ga.

Suuremate väljamaksete korral võib see tõesti olla hea plaan, sest nii saaks ka riik loota rohkem stabiilsele maksutulule. See omakorda aitab paremini sättida riigieelarvet ning majandada meie elukeskkonda.

Samal ajal näitab valitsus sellise maksumuudatusega, et Eestis on liiga palju ettevõtteid, kes istuvad lihtsalt rahas. Rahandusministeeriumi andmetel on viimasel neljal aastal ettevõtted jaotamata kasumit kasvatanud pea 30% aastas ning riik eeldab, et trend jätkub. Ettevõtted teenivad kasumit, raha tuleb juurde, aga seda ei panda nii palju ringlusesse, nagu riik tahaks. Ettevõtja justkui ootab paremat päeva. Nüüd üritabki riik ärgitada ettevõtjaid natuke rohkem raha liigutama, lootuses ise osa endale saada.

Kas dividendimaksu langetus peaks innustama ka neid, kes seni pole järjepidevalt dividende võtnud? Kaheldav. Äripäevaga vestelnud G4S ja Citycon OY on näited, kes pole kahel viimasel aastal dividendi maksnud. Nemad lähtuvad lihtsast põhimõttest: kui vaja, siis võtan. Isegi kui riik üritab ettevõtjat meelitada maksukeskkonna muutmisega, siis see ei ole piisav ajend raha liigutada.

Laenuskeem

Mõned ettevõtted on seisva raha muret lahendanud ka laenuga. Näiteks mullu kirjutas Äripäev, kuidas G4S liigutas kümneid miljoneid eurosid Suurbritannia firmasse laenuna, kuna Eestis oleks dividendide võtmine investeeringute tegemiseks oluliselt kulukam ja keerulisem. Vaevalt aga, et laenamist eelistavad ettevõtted hakkaksid nüüd pooldama dividendi maksmist, mistõttu sealt pole riigile maksutulu oodata. 

Riigi seisukohalt on dividendi maksulangetus kahe poolega münt. Ühest küljest võiks riik hakata saama järjepidevamat maksutulu. Ent teisest küljest hakkaksid välismaa juriidilised omanikud rohkem Eestist seisvat raha välja viima, mitte seda siia investeerima.