Aktsiisiraha mingu teeaukude lappimiseks

Äripäev 11. september 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180911/OPINION01/180919943/AR/0/AR-180919943.jpg

Diislikütuse aktsiisimäära täpsest suurusest olulisem on see, mida kogutud rahaga tehakse.

Valitsuses küpseb plaan veel enne valimisi kütuseaktsiisi langetada. Peaminister Jüri Ratas kinnitas möödunud nädalal Äripäevale antud intervjuus, et jutt käib eelkõige diisliaktsiisist, mille aktsiisimäära plaanitakse langetada Läti taseme lähedale.

Äripäeva hinnangul tasub kütuseaktsiisi langetada igal juhul, kuid aktsiisimäära langetamisest olulisemgi oleks selle taassidumine teede remondiga.

Uuringufirma Kantar Emor kevadisest transpordiuuringust selgus, et 58% Eesti transpordifirmadest kasutab Lätist ostetud kütust ning kahe aastaga on Lätis tankimine kahekordistunud. Rahandusministeeriumi hinnangul tangiti möödunud aastal Lätist-Leedust hinnanguliselt täiendavalt 49,9 miljonit liitrit diislikütust, mis moodustab umbes 7% Eesti müügist.

Aktsiisi langetamise mõju väike

Kuigi Äripäevaga rääkinud transpordiettevõtjad tervitasid plaani diislikütuse aktsiisi alandada ning kinnitasid, et võimalusel eelistaksid nad tankida kütust Eestis, leidsid nad ka, et selle tegelik mõju võib osutuda oodatust väiksemaks.

Uued autod on muutunud säästlikumaks ning kütuse hinna osakaal transpordiettevõtte kuludes on jäänud väiksemaks, teisalt on kasvanud tööjõukulud. Pikkade liinide rahvusvahelised vedajad tangivad tõenäoliselt hoopis Leedus, kus kütus on veel odavam.

Valimiste eel populaarsuse kogumiseks oleks valitsusel tegelikult nutikas langetada diisli asemel hoopis bensiini aktsiisi, kuna see puudutab otseselt palju enamaid autojuhtidest valijaid. Kokkuvõttes on see ka riigieelarvele väiksem kulu. Kui aga eesmärk on toodete ja teenuste hinna mõjutamine, tasuks tegelda hoopis kõrgete tööjõumaksudega.

Aktsiismäära täpsest suurusest olulisemgi on Äripäeva hinnangul see, mida kogutud rahaga tehakse. Tasub meenutada, et kuni 2015. aastani oli kütuseaktsiis otseselt teede remondiga seotud ning sellest laekuva rahaga lapiti auke Eestimaa teedes, mitte riigieelarves.

Pärast teeseaduse muutmist seoti kütuseaktsiis teehoiust lahti ning selle selge eesmärk kadus.

Täna täidab pidevalt kasvav kütuseaktsiis sisuliselt ainult fiskaalset ehk eelarvesse raha toomise eesmärki ning teede remontimiseks võeti aasta algusest kasutusele veel eraldi teemaks.

Vaatamata uuele kehtestatud teekasutustasule ning järjest kerkinud kütuseaktsiisile on valitsusel plaanis kulusid teede hooldusele ja teedevõrgu säilitamisele lähiaastail hoopis vähendada. Kui teede rekonstrueerimisele ja katte parandamisele kulub tänavu 159 miljonit, siis uue kava kohaselt 2021. aastal ainult 140 miljonit eurot.

Milleks oodata valimisteni?

Valitsus jättis tulist vastuseisu tekitanud teehoiukava möödunud nädalal küll kinnitamata, kuid sel nädalal on see kavas kindlasti vastu võtta. Majandus- ja infrastruktuuriministri Kadri Simson kinnitas, et praegu aastateks 2020-2021 plaanitud teedesse investeerimise summad ei jää kindlasti lõplikuks ning pärast valimisi lisatakse sinna koalitsioonilepinguga uusi summasid.

Kui kütuseaktsiis uuesti siduda teedehoiuga, siis see tooks see Simsoni sõnul joonelt 100 miljonit eurot juurde. Äripäeva hinnangul on see hea mõte, mille teostamisega ei pea ilmtingimata valimisteni ootama.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. September 2018, 17:57

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing